Must: Eesti Kongressile on vara lõpphinnangut anda

Meenutades 20 aasta möödumist Eesti Kongressist ütles ajaloolane Aadu Must, et praegu pole veel võimalik anda põhjalikku hinnangut selle sündmuse kõigi mõjude ja tähtsuse kohta.

ETV saates “Vabariigi kodanikud” olid külalisteks ERSP asutajaliige Eve Pärnaste, ERSP liige ja Eesti Komitee omaaegne pressisekretär Valeri Kalabugin, keskerakondlasest ajaloolane Aadu Must ning kirjandusteadlane Rein Veidemann.

Palju vaidlemist saatekülaliste vahel tekitasid väited erinevate Eesti poliitiliste jõudude omavahelisest lõhestumisest 1980. aastate lõpus.

Pärnaste sõnul tekkis lõhestumine kahe variandi vahel — olid need, kes tahtsid Eesti Vabariigi õigusjärgset taastamist ja need, kes pooldasid muid variante. Veidemann sellise määratlusega ei nõustunud ning toonitas, et ka Rahvarinde eesmärkide hulka kuulus Eesti riigi taastamine.

Kalabugini sõnul leidis lõhenemine aset juba varem, 1989. aasta 24. veebruari eel, mil ühise miitingu loa pidi hankima Rahvarinne, kes seda aga ei teinud, ning 24. veebruaril leidis aset kaks konkureerivat miitingut.

Aadu Musta sõnul polnud ei Rahvarindel ega Eesti Kongressil ainult neid eesmärke, mida teised neile omistasid. Samuti rõhutas ta, et lõpuks saavutasid mõlemad pooled — nii Rahvarinne kui ka kodanike komiteed — oma soovide täitumise. “Rahvarinde peamiseks eesmärgiks oli saavutada vabadus ilma verevalamiseta,” lisas ta ning toonitas, et alati polnud ka tark “ette öelda oma viiendat käiku”.

Musta arvates ei ole võimalik praegu Eesti Kongressile lõplikku hinnangut anda ning seda tuleb teha tulevatel põlvkondadel.