Mürgise Sosnovski karuputke leviala laieneb

Kuigi mitu Viljandimaa valda üritab oma vahenditega Sosnovski karuputke levikule piiri panna, jätkab see soovimatu tulnukas riigi hävitusprogrammi puudumise tõttu pealetungi.

Viiratsi vallavanem Väino Luik ütles, et nende vallas püütakse putke niitmisega ohjata. “Niitmine teda päris ära ei hävita. Kasu on ehk niivõrd, et vähemalt uusi seemneid ei tule. Ilma hävitamata oleksid putked nagu puud metsas,” rääkis ta Sakalale.

Tema sõnul õitseb karuputk Viiratsi mail juba suure hooga.

Võõra tulnukaga sõdib ka Karksi vald. Seal kasutatakse taime tõrjumisel töötuid ja ettevõtjaid, keemilist tõrjet teeb praegu kolm inimest.

“Mäenõlvadel ja järve ääres saame ainult käsitsi niita. Ka juba ülekäidud aladel jätkavad meie inimesed uute taimede niitmist ja torkavad neil juuri läbi,” rääkis valla maa- ja keskkonnaspetsialist Tiia Kukk.

Tema sõnul takistab putkede pritsimist sagedane vihm. “Vihmaga ei pääse mürk mõjule,” lausus ta. Lisaks on raske leida inimesi, kes sellist ohtlikku tööd teha tahaksid.

“Kui putked kollaseks ei lähe, lasevad pritsijad neile uuesti mürki. Selle töö kallal peab olema südamega,” kõneles Kukk. “Osa rahast maksame inimestele siis, kui tulemus näha on.” Teine ring keemilist tõrjet tehakse Karksi mail augustis.

Karksi vallavalitsuse maa- ja keskkonnakomisjoni liige Olav Renno tõdes, et karuputk tungib edukalt peale ning tehtavad hävitustööd ei suuda selle levikut isegi piirata.

“Kasvualad on laiemaks läinud. Alles rääkis tuttav taluperemees mulle, et temagi leidis oma maadelt esimest korda neli putke,” ütles Renno.

Tema arvates suhtuvad paljud maaomanikud mürgitaime leviku piiramisse endiselt leigelt ning too levib raielankidel, kraavikallastel ja jäätmaadel. “Seeme võib niimoodi kraaviveega edasi liikuda ja ka linnud viivad kleepuvaid seemneid mujale,” lisas Renno. Pärandkoosluste Kaitse Ühing koostas mullu mürgise Sosnovski karuputke levikuala kaardi, kuid ohtliku taime tõrjeks lubab riik raha alles järgmisel aastal. Tänavu sai ühing putke Lõuna-Eesti kasvualade järelkontrolliks ja keemiliseks tõrjeks 200.000 krooni Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

“Ühingu inimesed käisid Karksi mail keskmisi ja väiksemaid taimekogumikke mürgiga pritsimas. Mõnda kohta lasti mürki isegi kaks korda, aga päris sajaprotsendilist efekti see ei anna,” rääkis Renno.