Mupolt trahvi saanud noor naine saatis ameti sinna, kuhu päike ei paista

 (200)
IMG_9329
MupoFoto: Veiko Vares

Munitsipaalpolitsei saatis meediale kirjelduse juhtumist, mis ameti teatel on ehe näide inimeste ja riigi/ametnike omavahelisest suhtlusest.

Lugu lühidalt järgmine: Inimene (noor, 1970 aastate lõpus sündinud naisterahvas) saab trahviteate numbriga 112174 parkimist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas parkimise eest, kusjuures sõiduk on pargitud täielikult kõnniteel. Inimene ärritub, sest trahviteate saamine on ärritav, olgugi et eksimus on selgelt tõendatud ning tavainimese keeles öelduna isegi ülbe.

Selge, et trahviteade rikub tuju. Olgugi, et summa on eksimuse eest tagasihoidlik: 20€ ehk poole vähem maksimaalsest. Eksimus on eksimus, teatab mupo pressiesindaja Meeli Hunt.

Noor tegus inimene teatab oma kirjas, et keeldub kategooriliselt trahvi tasumast, sest peatus antud kohas vaid kauba peale laadimiseks (lisaks talle enesele laaditi peale ka laps) ja lisab:

“Nimetatud kohas hakkab auto ka vajadusel edaspidi parkima ning ka mujal linnas kus on ruumi ning auto ei ohusta kellegi elu ega sega teiste inimeste eskistentsi ning on vajalik meie pere normaalseks elutegevuseks. Juhul kui Tallinna munitsipaalpolitseil või mõnel teisel ametiasutusel, kelle vajalikkus ja tegevus on meile tänaseks jäänud täiesti arusaamatuks, on sellega probleeme, siis palun andke teada, kelle poole peame pöörduma, et saada luba linnas elada ja liigelda ka edaspidi kasutades tervet mõistust ning hinnates reaalset olukorda, samal ajal ühegi teise inimese elu, tervist ja vara ohustamata?“

Seotud lood:

Mupo ametnik saadab noorele tegusale inimesele vastuse, kus selgitab tema eksimuse lahti, lisab väljavõtte liiklusseadustikust ning toob ära ka juhud, mil parkimine kõnniteel on seaduse silmis aktsepteeritav. Kõrval on foto, mis näitab keelavat liiklusmärki ning auto asukohta selle vahetus läheduses.

Ametnik kirjutab: „Fotodega ei ole tõendatud, et sõiduki juures toimuks veose laadimisele iseloomulik tegevus. Juht on sõiduki juurest lahkunud ja sõiduk on pargitud kohas, kus see ei ole lubatud. Seega ei ole tõendatud kauba laadimine ja järelikult ei ole alust eeldada, et sõiduk oleks peatatud veose laadimise ajaks“. Samuti lisab ametnik informatsioonina, et vastavalt seadusele edastatakse maksmata jäetud trahv kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Järgneb lühike vaikus ja siis noore tegusa naise lühike vastus:

„Minge palun persse!

Lugupidamisega,

A L“

(nimi on lühendatud)

"Lugu ei ajendanud kirjutama mitte ametniku nördimus ja jahmatus. Pigem viskame siinkohal õhku küsimuse eetilisuse ja viisakuse säilimisest tänapäeva inimestevahelises suhtluses ja üldises kommunikatsioonis.

Kui kaugele võib inimene minna, kui tema vestluspartneriks on seadusandlust ja linna/riiki esindav ametnik? Millises keeles räägib noor tegus ja eesti filmimaastikul edukas naine oma töökaaslastega või kodus vanemate ja lapsega? Milline on eetika ja harituse roll meie suhtluses, sealhulgas suhtlemisel riigiga?," ütleb mupo esindaja.

"Me räägime ametniku inimlikkusest ja tema suhestumisest seaduserikkujasse. Kas teistsugune suhestumine oleks mõjutanud otsust leebemaks muutmisel? Kui noor haritud naine oleks selgitanud lahti põhjused ja tunnistanud oma eksimust? Ühtlasi palunud kaaluda trahviteate nr 112174 tühistamist. Inimlikult.

Hetkel on noore tegusa inimese puhul märgata eetilisuse kataklüsmi, kuid mitte ainult.. Kas tõesti saadame täna persse ametniku, homme politsei ja ülehomme ... oma linna, riigi ja valitsuse? Kust maalt jookseb eetilisuse piir?," küsib mupo.