Mupo: Nõmme elanikud on hädas omapäi hulkuvate kassidega
Mupo Nõmme tugipunkti peainspektor Anu Põlluaas sõnas, et omapäi ringi hulkuvad kassid on probleemiks läbi aasta, kuid kevadel muutub see eriti teravaks.
"Üle päeva helistab mõni pahane elanik, keda naabri kass on terroriseerima asunud, kusjuures "ohvriks" on tavaliselt ise kassi mitte omav inimene. Ilmselt on ilma „kohaliku peremeheta“ aias lihtsam toimetada. Kus aga käib üks kass end "tuvastamas" sinna tulevad ka teised. See on justkui kasside facebookis suhtlemise viis".
Eriti nördinud on väikelaste vanemad, kes lapse vankriga õue magama jätavad ja need, kelle hoovis on väikelastele tehtud liivakast. "Pahameel on õigustatud. Loomulikult ei taha keegi, et kass tema lapse mängukastis oma asju ajab, poriste käppadega lapsevankrit määrib ja seal magavat imikut ehmatab," ütles Põlluaas. "Kassikarvad tekitavad inimestel järjest rohkem allergiat, oma hoolimatusega võib vabakäigu kassi pidaja pahaaimamatult viia kellegi raske tervisliku seisundini".
Alles paar päeva tagasi helistas Nõmme tugipunkti ema, kes ehmatas, kui talle lapsevankrist imiku kõhu peal peesitanud kõuts pahuralt vastu vaatas. „Selline suur loom võib imiku halvima stsenaariumi korral isegi ära lämmatada. Rääkimata mustusest, karvadest ja ka uriinist, millega kassid oma territooriumit märgistavad. Suveks läheb asi veelgi hullemaks - siis hakkavad kassid peenardes tuuseldama ja kes tahab suhu pista maasikat, millel kassi võimalik märgistus peal“.
Pahased on ka autoomanikud, kes värskelt pestud autoga taas pesulasse käpa- ja magamisjälgi või haisvaid laike maha pesema on sunnitud sõitma. „Siin on tegemist juba varalise kahju põhjustamisega. Sel puhul on sõidukiomanikul õigus nõuda kahju hüvitamist. Rikutud valged piirdeaiad, mille pesemine nõuab rahalist ja ajalist ressurssi. Samuti allergiaravimite soetamine, kui haiguspuhanguid tekitab just nimelt üle aia käiv naabri kass", loeb inspektor üles erinevaid juhtumeid.
Mupo soovitab esimeses lahenduses loomaomanikuga probleemist rääkida, kuigi üldjuhul peetakse seda lootusetuks ettevõtmiseks. Pereisa, kelle iga hommik algab lapsevankri pesemisega, on naabrilt saanud pahase vastuse, et kassid on iseseisvad loomad ja et kaebaja on loomavihkaja, räägib aastaid Nõmmel töötanud inspektor. Loomavihkamise kaarti on välja käinud teisedki kassiomanikud.
Kuidas olukorda lahendada nii, et mõlemad pooled rahul ja rõõmsad oleksid?
„Ega muudmoodi saagi, kui tuleb kassiomanike südametunnistusele koputada. On peresid, kellele kass on olulisem, kui pereliige. Naabritest ja nende pisipõnnidest rääkimata. Vaja oleks rohkem empaatiavõimet, et mõista," arvab Põlluaas. Kui siiski kassipidaja naabrite palvetele vastu ei tule ja eeskirja nõuetest kinni pidada ei taha, siis peab kasutama muid mõjutusvahendeid. Üheks nendest on kassipüüdja kutsumine. Iga oma territooriumilt välja pääsenud kass on hulkuv kass ja hulkuvate loomade püüdmine on täiesti seaduslik tegevus.
„Kutsun kassiomanikke üles mõistlikule diskussioonile. Õigem on kass siiski toas hoida, kui tal ringi uitamise kalduvused on ning kui naabritel pretensioone on. Muidugi on kasside territooriumil hoidmine, keerulisem kui koerte puhul, kuid sellele tuleb mõelda enne looma koju toomist. Koertele pannakse vajadusel kaela spetsiaalne rihm, mis annab loomale väikse elektrivoolu, kui koer eemaldub majast teatud kaugusele. Süsteem toimib sarnaselt jalavõrule ja seadistada saab saatjat vastavalt territooriumi suurusele. Sama võimalust saavad kasutada ka kassiomanikud. Peagi harjub loom teadmisega, millisest piirist ta üle minna ei tohi ja olukord ongi lahendatud. Kassiterrorit oma naabrite suhtes tekkida lasta aga ei tohiks,“ annab Põlluaas nõu.
