Mullu toimus 35 lennuintsidenti

 (1)

Lennuõnnetusi juhtus möödunud aastal Eestis või Eesti õhusõidukitega neli, tõsiseid intsidente üks, intsidente regulaarlendudel 17, õnnetusi eralennunduses üheksa ja muus lennunduses seitse, kokkupõrkeid lindudega kümme ja inimeste eksimustest põhjustatud intsidente 15, selgub lennuameti statistikast.

Raskeim eralennunduses juhtunud lennuintsident oli kahe inimese surmaga lõppenud vesilennuki X-32 Bekas õnnetus Pärnus. Õnnetuse uurimisel ilmnesid mitmed piloodi vajakajäämised kehtestatud nõuete täitmisel ja samuti mitmete nõuete puudumine olemasolevas lennundust reguleerivas seadusandluses, leiab lennuameti lennuintsidentide uurimise osakonna juhataja Tõnu Ader.

“Eralennunduses toimunud intsidendid ja õnnetused on paljuski õpetlikud ja vajavad arvestamist ning tähelepanu juhtimist uuel lennuhooajal,” sõnas Ader. “Kokkuvõttes osutavad need eralennunduse jätkuvalt suurele ohuastmele.”

Aderi sõnul haakuvad eralennunduse ja klubilise tegevusega ka mitmed langevarjuhüpetel toimunud intsidendid, kuid otsest kohustust teatada lennuametile intsidendist langevarjuriga klubidel alates aastast 2000 enam ei ole.

Lennuliikluse juhtimisega õhusõidukite stardil oli möödunud aastal seotud kaks intsidenti. Mõlema lendude juhtimisega seotud intsidendi põhjustasid lendurite ja lennujuhtide samaaegsed eksitused.

Esimest korda toimus Eestis möödunud aastal lennuõnnetus erakopteripiloodiga, kus põhiliseks faktoriks oli piloodi vale hinnang oma kopterilennu kogemuste suhtes.

Kokkupõrgetest lindudega tõi üks kaasa otsese ja üks kaudse materiaalse kahju. Tallinna lennuväljal registreeriti lindudega kokkupõrkeid aastaga kahel korral, Kuressaare lennuväljal kolmel korral ja mujal viiel korral.

Loetelu 2000 aastal toimunud intsidentidest:

* 15. jaanuaril toimus intsident regulaarreisil lennuki Boeing 737-500 maandumislähenemisel Tallinna lennuväljale. Tagatiibade juhthoova seadmisel süttis peahoiatustuli ja hüdrosüsteemi madala rõhu indikatsioon. Meeskond katkestas lähenemise, lasi teliku avariiprotseduuride kohaselt välja ja maandus normaalselt. Intsidenti uuris ettevõtte määratud komisjon, kes leidis, et juhtumi põhjustas hüdrosüsteemi paagi survestamise regulaatori jäätumine lennu ajal. Komisjon esitas ettepanekud samalaadsete rikete kordumise vältimiseks ja hindas meeskonna tegevuse adekvaatseks tekkinud olukorrale.

* 25. jaanuaril startis ambulantsilendu tegev Eesti lennuk L-410 Oulu (Soome) lennuväljalt ilma stardiloata ja jäätõrjet tegeva liikurmasina viibimisel lennurajal. Tõsise intsidendi põhjustas meeskonna eksitus, kes stardiks ettevalmistuse ja piloteerimisülesannete vahetamise käigus kaotas kontrolli lennujuhi antud lennulubade üle. Intsidenti uurib Soome määratud uurimiskomisjon.

* 25. veebruaril tegi Eesti lennuk L-410 ülelennul Ronnest Tallinna planeerimata maandumine Visby lennuväljale Gotlandi saarel. Meeskond otsustas maanduda Visbys, kuna neil tekkis kahtlus suuremahulistelt hooldustöödelt tulnud lennuki kütusesüsteemi korralikus töös, mis väljendus ebaühtlases kütuse tarbimises erinevatest kütusepaakidest ja kütusesüsteemi kollase hoiatussignaaltule ajutises süttimises. Kuna alles mõni kuu tagasi oli Poolas toimunud lennuki An-28 hädamaandumine kütuse lõppemise tõttu, otsustas kapten võimaliku ohuolukorra tekkimist ennetades kütusesüsteemi maapeal veelkord üle vaadata. Peale kütusesüsteemi töö kontrolli Visby lennuväljal jätkati lendu ilma vahejuhtumiteta sihtlennuväljani. Ettevõtte intsidendi uurimise komisjon määras kütusesüsteemi töö tehnilistele normidele vastavaks ja lennukimeeskonna tegutsemise antud olukorras põhjendatuks.

* 17.veebruaril Helsingi Vantaa lennuväljalt startinud lennuk B757-200 ei vastanud korduvatele kutsetele. Lennuk sai loa tõusta lennupinnale 330 ja selle saavutamisest Tallinna lennujuhile ette ei kandnud. Uuesti häälde tuli lennuk Valga kohal. Sidehäire põhjus ei ole teada.

* 18. märtsil toimus Tartu Ülenurme lennuväljal koolituslennul intsident kopteriga Sa 30 (Schweizer). Ametlendurite koolituse käigus puudutas autorotatsioonimaandumise harjutusel kopteri sabarootor lumega kaetud maapinda, mille tõttu said vigastusi sabarootori labad ja purunes sabarootori ülekandevõll. Intsidendi põhjustas lennuõpetaja hilinenud sekkumine lennuõpilase tehtud piloteerimisvea parandamiseks.

* 8. aprillil toimus lennuintsident lennukiga An-72 lennul Tallinnast Orebrosse. Tõusulennul, kõrgusel umbes 6300 meetrit ja umbes 80 kilomeetri kaugusel Tallinnast seiskus lennuki vasak mootori iseenesest. Meeskond dubleeris mootori väljalülitumise vastavate protseduuridega, pöördus Tallinnasse tagasi ja maandus ühe töötava mootoriga. Ettevõtte määratud uurimiskomisjon koos mootoritehase esindajaga määrasid mootori seiskumise põhjuseks kütuse pealevoolu katkemise mootorisse kõrgrõhukompressori rootori ja ajamikasti vahelise hammasülekande purunemise tõttu. Mootori tööaeg ja hooldus vastasid nõuetele. Hammasülekande rikke põhjuseid uuritakse mootoritehases.

* 25. aprillil purunes lennuki L-410 UVPE maandumisel Tallinna lennuväljale parema põhiratta rehv. Lennuettevõttes määratud lennuintsidendi uurimiskomisjon määras rehvi purunemise põhjuseks ratta pidurdamise maandumisel enne ratta pöörlemahakkamist, mis toimus maandumisel külgtuulega vasakule rattale.

* 28. aprillil startis lennuklubile kuuluv lennuk W-35 ilma stardiloata Tallinna lennuväljalt. Intsidendi põhjustas piloodi suutmatus orienteeruda lennujuhi antud korraldustes ja Tallinna lennuvälja protseduuride mittetundmine. Kaasaaitavaks teguriks oli lennujuhi vähesest eesti keele oskusest tingitud passiivsus kehtestatud nõuete täitmise nõudmisel piloodilt.

* 29. aprillil toimus Antslas lennuõnnetus kahekohalise kopteriga R-22. Äsja kopteri erapiloodi pädevuse saanud piloot ei saanud hakkama suurel kiirusel õhusruleerimisega ja puutus kopteri sabarootoriga vastu maad. Selle tagajärjel sabarootor purunes, kopter kaotas juhitavuse ja purunes täiesti. Piloot pääses vigastusteta. Lennuõnnetuse põhjustas piloodi kogenematusest tingitud hoolimatu suhtumine kopteri käitamisega kaasnevate ohutegurite arvestamisel.

* 25. mail toimus lennukiga Jak-52 Rootsis ESMU lennuväljal lennuintsident. Lennuk maandus ilma telikut välja laskmata, mille tagajärjel propeller purunes. Teliku sissejätmine oli tingitud piloodi tähelepanematusest.

* 1. juunil tekkis lennuki F-50 Tallinnast Kopenhaagenisse suunduva lennu tõusul piloodikabiini esiklaasi mõra. Lendu jätkati vastavaid piiranguid arvestades. Mõra tekke põhjus oli tehnoloogiline.

* 6. juunil toimus Tallinna lennuinfopiirkonnas kahe lennuki F-50 vahel intsident, kus hajutusmiinimumi puudumisest tingituna osutus ühel lennutasandil lendav lennuk vastutulevale tõusul olevale lennukile liiga lähedal olevaks. Intsidendi uurimiseks määratud lennuameti inspektori juhitud ja Lennuliiklusteeninduse AS liikmetest koosnev komisjon määratles intsidendi põhjuseks puudused lennujuhtimises, millest olulisemaks olid puudused lennujuhtimisüksuste vahelises koostöös.

* 21. juunil toimus Pärnus lennuõnnetus eraisikule renditud lennukiga X-32 Bekas. Kahekohaline ujukitel kerglennuk X-32 kaotas huvilennul Pärnu jõe kohal juhitavuse, põrkus vastu vett, purunes ja uppus. Piloot sai raskeid vigastusi ja suri 18 päeva hiljem vigastustest tekkinud tüsistustesse. Reisijaks olnud kümneaastane poiss sai pikaajalisest vee all viibimisest pöördumatuid ajukahjustusi ja suri viis kuud hiljem teadvusele tulemata. Lennuõnnetust uurinud valitsuse korraldusega määratud komisjon määras lennuõnnetuse põhjuseks pöörise. Uurimise andmetel oli pöörisessemineku põhjuseks piloodi valitud väike lennukiirus, mis ei taganud lennuki piisavat juhitavuse varu lennuki ujukitega varustatud ja pöörise suhtes ebapiisavalt katsetatud variandi puhul.

* 30. juunil toimus lennukiga B-737-500 Kopenhaageni lennuväljal intsident, kus peale lennuki peatumist vigastati teletrapiga vasaku mootori õhu sissevõtuava. Intsidendi põhjustas teletrapi operaatori ekslikult sisestatud digitaalkoodist tingitud lennuki vale peatumisasend.

* 10. juulil põrkas B 737-500 stardil Tallinna lennuväljalt kokku hallvaresega. Lennuk vigastada ei saanud.

* 17. juulil põrkas B 737-500 maandumisel päevasel ajal Tallinna lennuväljale (kõrgusel umbes 20 jalga) kokku linnuga. Lennuki vigastada ei saanud.

* 20. juulil põrkas An-28 maandumisel päevasel ajal Kuressaare lennuväljal kokku linnuga. Lennuk viga ei saanud.

* 24. juulil põrkas B 737-500 maandumisel päevasel ajal Kopenhaagenis kokku kajakaga. Lennuk vigastada ei saanud.

* 24. juulil käivitus Tallinna lennujuhtimispiirkonnas laskumisel oleva lennuki DC-9 õhusõidukite teineteisele lähenemise hoiatussüsteem. Vastutulev õhusõiduk möödus 1100 jalga altpoolt. Sündmust sügavamalt ei uuritud, kuna leiti, et minimaalne kõrgustevahe oli tagatud.

* 22. juulil sattus lennuk L-410 maandumisel päevasel ajal Kuressaare lennuväljale kahe meetri kõrgusel ja kiirusel 145 km/t kajakaparve. Üks kajakas sattus vasakusse mootorisse, kuid mootor viga ei saanud.

* 27. juulil maandus Kuressaare lennuväljal lennuk Cessna 177 ilma raadiosideta. Intsidendi põhjustas elektrigeneraatori ülesütlemine lennul.

* 27. juulil põrkas B 737-500 maandumissirgel päevasel ajal Tallinna lennuväljal (kõrgusel 1700 jalga, kiirusel 190 KT) kokku linnuga. Lennuk viga ei saanud.

* 2. augustil toimus Ridali lennuvälja läheduses lennuõnnetus purilennukiga L-13 Blanik. Purilennuk maandus Põlva lähedal viljapõllule ja vigastas kõrges viljas tugevasti purilennuki stabilisaatorit ja sabaosa. Purilendur ise pääses vigastusteta. Õnnetuse võimalikeks põhjusteks olid purilenduri võimete ülehindamine nii purilenduri enda kui ka teda võõrustava klubi juhataja poolt. Maandumiseni väljaspool lennuvälja asetsevale ebasobivale platsile viiva olukorra tekkele aitas ilmselt ka purilennuki raadiojaama rike.

* 11. augustil põrkas B 737-500 maandumislähenemisel öisel ajal Tallinna lennuväljale kokku linnuga. Lennuki sabale tekkis kokkupõrkest mõlk, mis avastati lennujärgsel ülevaatusel.

* 13. augustil tuli Tapa lennuväljal enne starti lennuki Wilga 35 küljest ära kabiini tagumine pleksiklaas ja purunes. Intsidendi põhjustas varasemalt pragunenud ja jõhviga kokkuõmmeldud klaasi deformatsioon.

* 17. augustil põrkas An-28 maandumisel päevasel ajal Kuressaare lennuväljale kokku merekajakaga. Lennuk viga ei saanud.

* 23. septembril käivitas Tapa lennuväljal purilennuki pukseerimiseks valmistuv lennuki W-35 piloot propellerit käsitsi pöörates tahtmatult lennukimootori ning tal ei õnnestunud liikumahakanud lennukisse hüpata. Ilma piloodita lennuk tiirutas ohtlikult (väikeste kaartega ümber parema ratta, sagedusega umbes 30 pööret minutis ja liikudes pikki lennuvälja edasi-tagasi) ligi tund aega Tapa lennuvälja rohukattega lennurajal. Lennuki stabilisaator ja selle kinnitused said vigastada ja lennuk peatus peale seda kui ühes kütusepaagis oli kütus lõppenud. Intsidendi põhjustas piloodi ettevaatamatus, kes asudes lennuki propellerit pöörama, ei lülitanud välja magneetode lülitit.

* 19. septembril kukkus Vaindloo saarel radari montaažitöödel kopteri Mi-8 pardavintsi trossi katkemisest tingitult küljest ära paigaldatav radariantenn ja purunes. Kopter vigastusi ei saanud. Intsidendi põhjustas valest kinnitusest tekkinud antenni kõikumine, mis tekitas vintsitrossi katkemise põhjustanud dünaamilise koormuse. Trossi katkemine oli ohtlik.

* 26. oktoobril sisenes tundmatu õhusõiduk Tallinna õhuruumi ja väljus kaheks minutit hiljem tagasi Riia lennukontrollipiirkonda. Andmeid tundmatu õhusõiduki kohta saada ei õnnestunud. Võimalik, et tegu oli registreerimata eralennuga.

* 7. novembril maandus Ämari lennuvälja lennurajale 25 rikkis parema põhitelikuga eksperimentaallennuk Berkut. Teliku rike oli tekkinud samalt lennurajalt rasketes tuuletingimustes startimisel saadud külglöögist. Vigastatud telikuga lennuk maandus lennuvälja betoonkattega rajale, kaotas maandumisel vigastatud parema teliku, jooksis läbijooksu lõppfaasis rajalt välja ning murdis ka vasaku põhiteliku ja vigastas propellerit. Lennuõnnetust uurinud komisjon avastas mitmeid puudusi eksperimentaallennuki lendude korraldamisel. Uurimiskomisjoni järeldusel põhjustas lennuõnnetuse lennuki teliku väljalaske-lukustusmehhanismi sõlme purunemine lennuki stardil. Teliku sõlmede purunemine oli alanud juba enne õnnetusega lõppenud lendu ja oli tingitud metallosade ebakvaliteetsest teostusest. Uurimiskomisjon esitas mitmeid soovitusi lennuohutuse tagamiseks.

* 6. oktoobril põrkas pärast starti Kopenhaageni lennuväljalt tõusulennul olev B737-500 kõrgusel 2000 jalga ja kiirusel 180 km/h kokku linnuga. Lennuk viga ei saanud.

* 30. novembril tegi lennuk An-72-100 tellimuslennul Istanbul-Tallinn 22 inimesega pardal peale veidi üle tunni aja pikkust lendu hädamaandumise Constanta lennuväljal Rumeenias. Otsuse maandumiseks tegi lennuki kapten, kuna lennuki paremas mootoris tekkis suurenenud õlikulu. Peale õli taseme alanemist lubatud miinimumpiirini lülitati mootor vigastuste vältimiseks laskumisel välja ja maandumine sooritati edukalt ühe töötava mootoriga. Peale maandumist avastati õlileke parema mootori õliagregaati õlitoruga ühendavast otsikust. Peale selle demonteerimist avastati tehases tehtud otsiku montaaživiga. Vea tekkimise põhjus peab selguma mootoritehases, kuhu mootor saadeti.

* 11. detsembril pöördus Hamburgi startinud Fokker 50 Tallinnasse tagasi, kuna horisontaallennul ilmnes lennuki asendi- ja kursiautomaatika rike. Rike oli käitajast mittesõltuv.

* 17. detsembril põrkas pärast starti Kopenhaageni lennuväljalt tõusulennul olev B737-500 kõrgusel 7000 jalga ja kiirusel 250 km/h kokku kajakaga. Lennuk viga ei saanud.

* 26. detsembril pöördus peale lennutasandile 220 jõudmist piloodikabiini vasaku küljeklaasi pragunemise tõttu tagasi Tallinnast Kopenhaagenisse lendu tegev F-50. Klaasis oli ligi kuu aega tagasi avastatud praod, kuid need ei ületanud lubatud piire ja klaasi väljavahetamisega viivitati. Peale viimast tugevat pragunemist tuli klaas siiski välja vahetada ning ilmselt kaasnesid sellise variandi puhul reisi tagasipöördumisega seotud kulud ja ohud.

Peale registreeritud sündmuste laekus lennuametile möödunud aastal andmeid kopterite maandumisskeemi rikkumise ja elanikke häirivate kopterilendude kohta, puuduste kohta õhusõitukite parkimisel perroonil ja angaaris, puudustest ühekordse lennuloaga lendamiseks sätestatud piirangute täitmisel, õhusõidukite rehvide tühjenemiste kohta perroonil, lennuki salongi suunatud õhu ülemäärasest kuumusest, välismaa registrisse kantud eksperimentaallennuki käitamisnõuete mittetäitmisest ning mobiiltelefonide kasutamise kohta lennu ajal.