Mullu suurenes kupeldamiste arv Eestis kolm korda ning alkoholipoliitika vaid tõstis kuritegevust
Kuigi isikuvastaste kuritegude, näiteks kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise arv tõusis viimasel kahel aastal, siis ei tähenda see, et vägivald kasvab. Teavitustöö lähisuhtevägivallast teatamise kohta on vilja kandnud ning inimesed julgevad väärkohtlemisest teada anda.
Kupeldamiste ja teiste seksuaalkuritegude arv on kasvanud. Ligi viiendik ohvritest on alaealised. Näiteks kupeldamiste arv kasvas kolm korda, 2018. aastal registreeriti 14 juhtu, mullu aga 45. Peaaegu kõik säärased kuriteod toimusid mõnes Tallinna korteris või erootilise massaaži salongis, pooltel juhtudel olid naised Ukrainast või Venemaalt.
Mullu registreeriti viis inimkaubanduse juhtu täisealistega. Näiteks toimetati viis vietnamlast Venemaalt Eestisse, et saata nad edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Peale selle toimus mullu 32 inimkaubanduse juhtu alaealistega. Näiteks olid neiud saatnud endast paljastavaid pilte inimesele, kes hiljem ähvardas piltide avaldamisega, kui neiud pilte juurde ei saada.
Kolmandik registreeritud kuritegevusest pandi toime purjuspäi. Mullu kasvas purjuspäi toimepandud kuritegude arv kolme eelneva aastaga, seega pole riiklik alkoholipoliitika kuritegevust vähendanud, hoopis tõstnud.
Kui iga kolmas kuritegu sooritati purjuspäi, siis iga teine vägivallatsemine toimus kodus. Kuigi perevägivalla registreerimine kasvab, siis seda ilmselt tänu suuremale politsei teavitustööle. Inimesed teatavad koduvägivallast üha rohkem Tartu-, Harju- ja Lääne-Virumaal.
Perevägivalla tõttu kannatavad üldiselt naised, vägivallatsejad on suuresti aga mehed. Igal kolmandal perevägivallajuhul on kannatajaks laps. Perevägivalla tõttu hukkus 2019. aastal esialgsetel andmetel 5 inimest.
Allikas: justiitsministeeriumi statistika
