Mullu sündis 1000 last vähem kui aasta varem

 (46)
2021 esimesed beebid ITKs
2021 esimesed beebid ITKsFoto: Raigo Pajula, ITK

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 329 460, mis on 480 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2590 inimese võrra, positiivne rändesaldo suurendas seda aga 3070 inimese võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ethel Maasingu sõnul oli eelmisel aastal surmasid sündidest endiselt rohkem. „Loomulik iive jäi negatiivseks, mille peamisteks põhjusteks on suur vanemaealiste hulk rahvastikus ja sünnitusealiste naiste arvu vähenemine. Sündide arv vähenes küll märgatavalt, aga rahvaarv suurenes siiski positiivse rändesaldo tulemusel – Eestisse saabus elama 3070 inimest rohkem kui siit lahkus,“ ütles Maasing.

Mõju suremusele, sündimusele ja rändele avaldab ka koroonaviiruse levik. Kõige kiiremini on see Maasingu hinnangul avaldunud rändes, sest riigid piirasid viiruse tõttu oluliselt sisserännet. „Kindlasti mõjutas koroonaviiruse levik ka sündimust ja suremust, aga veel on vara öelda, mil määral. Riigid on viiruse ohjamiseks võtnud kasutusele erinevaid strateegiaid ja hetkel võib öelda, et Eesti puhul ei ole tehtud valikud vähemalt seni suremuses järsku kasvu kaasa toonud,“ lisas ta.

Möödunud aastal sündis 13 130 last ehk peaaegu 1000 võrra vähem kui aasta varem. „Viimati sündis ühe aasta jooksul nii vähe lapsi 2003. aastal. Põhjusi tuleb otsida sünnitusealiste naiste arvu pikaajalises vähenemises rahvastikus. Aktiivsesse sünnitusikka on jõudnud 1990. aastatel sündinud väike põlvkond, mis toob omakorda kaasa sündide vähenemise,“ selgitas Maasing.

Eelmisel aastal suri 15 720 inimest, mis on aasta varasemaga võrreldes 300 võrra rohkem. Surmade arv on viimastel aastatel püsinud vahemikus 15 200–15 800. „Kõige rohkem inimesi suri detsembris, kokku veidi üle 1510 inimese. Reeglina sureb nii palju inimesi ekstreemsete ilmadega talvekuudel, aga täpsemalt saame surmapõhjuseid analüüsida kevade lõpus,“ lisas Maasing.