"Kuna Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik, siis on lapsevanema nõusolek vajalik. Umbes 2800 tütarlast jäi vaktsineerimata lapsevanema nõusoleku puudumise tõttu. Puutusime kokku ka juhtumitega, kus tütarlaps ise soovis vaktsineerimist, kuid just tema vanemad on vaktsineerimisest keeldunud," nentis terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Tallinna Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kooliõde Kersti Tamm nentis, et lapsevanemad on vaktsineerimise osas väga erinevatel seisukohtadel.

"On neid, kes on väga teadlikud ja tulid juba enne tasuta vaktsineerimisega alustamist küsima, kas HPV kaitsesüsti saaks teha. On neid, kes ei oska kindlat seisukohta võtta - enamasti ei ole nad ise teemasse süvenenud ja kõhklusi tekitavad poole kõrvaga kuuldud hirmujutud, millel tegelikult ei ole alust. Kolmandaks on vanemad, kes ütlevad veendunult ei, nende otsus tugineb põhiliselt kuulujuttudele," sõnas Tamm.

Eelmisel aastal said kõige vähem HPV vaktsiini Raplamaal elavad tüdrukud, neid oli keskmiselt 34 protsenti. Hiiumaal ja Põlvamaal on samuti teiste maakondadega võrreldes HPV-vaktsineerituid vähem - keskmiselt pea pooled on kaitsesüsti saanud.

Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Saaremaal ja Viljandimaal on tulemus teistest maakondadest kõrgem. Ülejäänud maakondades on hõlmatus vaktsineerimisega ühtlane.

Filippova sõnul on suurimad erinevused koolide vahel. "Esimese vaktsineerimisaasta kogemused näitasid, et hõlmatus HPV vaktsineerimisega koolis sõltub väga palju sellest, kuidas suhtub sellesse kooli juhtkond ja õpetajad. Nendes koolides, kus õpetajad toetavad avatult HPV vaktsineerimist, on vaktsineerimisega hõlmatus kõrgem kui teistes koolides," märkis Filippova.

Edaspidi on vaktsiin tasuta ainult 12-aastastele

13-14-aastastel tüdrukutel on aega jõuluvaheajani, et tasuta HPV kaitsesüst saada. Edaspidi peab vaktsiini eest välja käima vähemalt 300 eurot.

"Eestis otsustati esimesed kaks aastat - tänu õnnestunud hankemenetlusele ja rahaliste vahendite kasutamisele - vaktsineerida lisaks 12-aastastele ka 13-14-aastaseid tütarlapsi, kes muidu oleks oma vanuse tõttu sihtrühmast välja jäänud," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Mullu viidi läbi uus riigihange, et katta 12-aastaste vaktsiini vajadus aastateks 2020-2022, maksumusega umbes 1,4 miljonit eurot.

HPV vaktsiin
HPV (inimese papilloomiviirus) vaktsiin on teaduslikult tõestatud viis kaitsta tüdrukuid HPV ja sellest põhjustatud mitmesuguste vähivormide ja genitaaltüügaste eest.


Rohkem kui 80 protsenti inimestest, keda pole enne seksuaalelu alustamist HPV kaitsesüsti saanud, nakatub elu jooksul vähemalt ühe HPV tüübiga. Enamik neist nakkustest taandub elu jooksul iseenesest. Juhul, kui nakkus aga ei kao, võib see põhjustada vähieelseid muutusi, mis võivad aja jooksul areneda emakakaela-, tupe- või häbemevähiks. Meestel võib HPV nakkus tekitada peenise-, päraku- või kurguvähki. Mõned HPV tüübid põhjustavad nii naistel kui ka meestel genitaaltüükaid.


Kuigi vaktsineerimise põhiline sihtrühm on varateismelised, kes ei ole veel seksuaaleluga alustanud, võib kaitsesüsti teha ka pärast seda. Vaktsiini toime tõhusus sõltub siis eelnevast kokkupuutest viirusega. Vaktsiin annab ennekõike kaitse HPV tüüpide eest, millega vaktsineeritav ei ole veel kokku puutunud. Üldiselt nakatuvad inimesed ühe või mitme HPV tüübiga peagi pärast seksuaaleluga alustamist.


Kõigil, keda ei ole vaktsineeritud, on suur oht nakatuda HPV-ga ja seda ka teistele levitada.