Mullu juhtus keskmiselt 14 tööõnnetust päevas ja aastaga kaotas tööpostil elu üheksa inimest
Eelmisel aastal registreeritud 5184 tööõnnetustest 4058 lõppesid töötaja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 töötajat said raske kehavigastuse ning hukkus üheksa inimest.
Peamine tööõnnetuste riskigrupp on 23- kuni 34-aastased mehed. Enim õnnetusi juhtus metallitööstuses, riigikaitses ning kaubanduses. Tööõnnetuste tõttu võeti eelmisel aastal 7464 töövõimetuslehte, mille hüvitamiseks kulus 4,4 miljonit eurot. Maakondlikult olid õnnetusterohkeimad Tallinn, Harjumaa ning Tartumaa. Väljaspool Eestit juhtus enim õnnetusi Eesti töötajatega Soomes.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul näitab kasvutrendis olev raskete tööõnnetuste arv, et Eesti tööohutuskultuur on pea olematu. „Analüüsist selgub, et aastaga kasvas oluliselt raskete tööõnnetuste osakaal, kus töötaja pidi vigastuse tõttu töölt eemale jääma. See aga toob kaasa otseseid kulusid nii tööandjale, riigile kui ühiskonnale tervikuna. Rääkimata inimesest endast ja tema lähedastest, kes kahju kannavad,“ ütles ta.
„Tööõnnetuste uurimine kinnitab, et pea kõiki õnnetusi oleks olnud võimalik ennetada. Selleks peab tööandja kehtestama ohutusjuhised, mida töötajad peavad järgima. Eelmisel aastal nägime, et üha enam tööandjaid hindab töökeskkonna riske ja tegeleb nende maandamisega. Loodame, et see trend jätkub ka sel aastal,“ lisas Maripuu.
Läinud aastal oli Eestis ligi 699 000 tööturul aktiivset inimest. Tööinspektsioon teostab järelevalvet ettevõtete üle, kus on vähemalt üks töölepinguga töötaja või on töötajatena tegevad juhatuse liikmed. Selliseid ettevõtteid oli eelmisel aastal 54 652. Tegutsevaid ettevõtteid oli enim kaubanduses, ehituses ja kinnisvaras.
