Muinsuskaitseamet toetab pühakodade restaureerimist enam kui 660 000 euroga
Tänavu eraldatakse programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018” kultuuriväärtuslike pühakodade remondiks 617 671 eurot, pühakodade sisustuse konserveerimiseks 12 574 eurot, ehituse projektdokumentatsiooni koostamiseks 11 803 eurot, piksekaitsete paigaldamiseks 6225 eurot ja pühakodade jätkusuutliku kasutamise valdkonna toetusteks 4500 eurot.
Taotluste arv ja kogusumma näitavad jätkuvalt kultuuriväärtuslike hoonete suurt investeerimisvajadust, teatas muinsuskaitseamet.
2017. aastaks esitati pühakodade programmile 143 taotlust kogusummas üle 3,4 miljoni euro, vahendeid investeeringute eelarves on sel aastal 660 486 eurot. Tänavu otsustati erinevas mahus restaureerimistoetusi eraldada 19 pühakojale, projektdokumentatsioonide koostamise toetusi antakse neljale pühakojale ja kaks pühakoda saavad toetused, et paigaldada piksekaitsed. Toetuste andmise üle otsustab programmi 15-liikmeline juhtnõukogu, kuhu kuuluvad erinevate konfessioonide, ministeeriumide, linna- ja maaomavalitsuste liitude esindajad ning sakraalarhitektuuri eksperdid.
Pühakodade restaureerimise eelarvest eraldatakse sel aastal toetusi nelja konfessiooni kirikutele (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik ja Eesti Metodisti Kirik). „Pühakodade programmi prioriteet on programmi raames alustatud tööde lõpetamine ja mul on äärmiselt hea meel, et tänavu saab lõpule viia mitu suurt restaureerimisprojekti – valmis saavad Haapsalu toomkiriku katus, ülimalt avariilises seisus olnud EELK Saarde kiriku tornikiiver, samuti EELK Järva-Jaani kiriku pikihoone katus ja EAÕK Saatse Püha Paraskeva kiriku katusemaastik,” ütles programmi juhtnõukogu esimees Siim Raie.
Lisaks jätkuvad pühakodade programmi toetuste abil tööd Haapsalu metodisti kiriku vundamentide kindlustamisel ja EELK Jõelähtme kiriku avariilise tornikiivri juures. Samuti lähevad edasi Eesti vanima, siinse kirikuarhitektuuri pärlite hulka kuuluva EELK Valjala kiriku idaosa avariitööd. Uutest suurematest töödest tehakse algust aastaid avariilises olukorras olnud EAÕK Sindi Jumalaema ilmumise kiriku katusemaastiku restaureerimisega – esimeses etapis on kavas kellatorni restaureerimine. Alustatakse ka Eesti ainsa maapiirkonnas asuva basiilikalaadse kolmelöövilise EELK Urvaste kiriku väga halvas seisukorras oleva katusemaastiku restaureerimisega – sel aastal toetust saanud tööde esimeses etapis restaureeritakse kiriku kesklöövi katus.
Väiksemas mahus eraldatakse toetust EELK Viljandi Pauluse kiriku katuse ja EELK Kose kiriku torni laastukatuse avariitöödega alustamiseks. EELK Harju-Madise ja EELK Noarootsi kirikute juures tehakse väiksemaid katuste avarii- ja hooldustöid. Programmi kaudu eraldatakse toetust 19. sajandi omanäolise MPEÕK Narva Issanda Ülestõusmise peakiriku fassaaditöödeks. Jätkatakse ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride konserveerimise toetamist.
Programmi teadus- ja arendustegevuse valdkonna kaudu jätkatakse Eesti kirikute andmebaasi täiendamist Lääne- ja Harjumaa kirikutega ning samuti teostatakse siseviimistluse uuringud Ridala ja Karuse kirikutes. Samuti jätkub koostöö Tallinna tehnikaülikooliga Eesti pühakodade kivimüüride niiskuskahjustuste ja sooldumise uurimistöö raames, sealjuures jätkatakse ka kirikute tuulutuse kontrolleri arendamist (testimisel on ka selle kontrolli arendus kirikute automaatseks tuulutamiseks). Lisaks toetatakse EKA ja EKM uurimisprojekti „Christian Ackermann – Tallinna Pheidas, ülbe ja andekas” ning Eesti kirikute katuste kandekonstruktsioonide uurimisprojekti (sh ka dendrokronoloogilised uuringud).
