Muinsuskaitseamet ei nõustu Linnamäel hüdroenergia tootmise lõpetamisega
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie sõnul on jõe vaidlusalune osa ehk lõik Jägala joast kuni Linnamäe paisuni Natura 2000 kaitseala oma oletatava potentsiaali, mitte seal hetkel elavate kalaliikide tõttu.
"Läbi viidud keskkonnamõjude hinnang kinnitab, et tänase olukorra jätkumine ei sea ohtu ühegi kaitstava liigi tänast eksisteerivat seisu," märkis Raie. Paisutuse lõpetamine oleks aga keskkonnahäiring, mille mõjud ei ole praegu selged. "Kokkuvõtvalt jõutakse keskkonnamõjude hinnangus kolme olulise valdkonna – loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkonna – kaalumisel järeldusele, et eelistatud lahenduseks on olemasoleva olukorra säilitamine," lisas ta.
Ehitismälestisena riikliku kaitse all oleva Linnamäe hüdroelektrijaama pais on heas seisukorras ning suurim ja silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis. Mälestise tähenduse seisukohalt on väga oluline selle säilimine sobivas keskkonnas ehk vett paisutades. "Kultuurimälestis säilib kõige paremini, kui see on kasutuses ning Linnamäe hüdroelektrijaamal on selle töös hoidmisest huvitatud omanik. Mälestise lammutamine või osaline lammutamine on mõeldamatu," toonitas Raie.
Raie sõnul tugineb keskkonnaameti kavatsus keelduda vee erikasutusloa andmisest, samuti keskkonnamõjude hindamise aruande heakskiiduta jätmine ühekülgsele vaatele. "Ka mõju kultuuripärandile on osa keskkonnaalasest mõjust," sõnas ta.
Eeltoodut arvesse võttes on muinsuskaitseamet seisukohal, et kuna ametid pole aastate jooksul tulemuseni jõudnud, tuleb enne paisul muudatuste tegemist oodata ära valitsuse seisukoht. "Samal seisukohal on kultuuriministeerium, kes saatis eile keskkonnaametile antud asjaoludele tähelepanu juhtimiseks ametliku kirja. Kultuuriminister ning keskkonnaminister on omavahelisel kohtumisel küsimuse viimiseks valitsuse tasandile juba kokkuleppele jõudnud," märkis Raie.
