Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjoni protokollist võib lugeda, et kuna osa kiriku põrandast on veel uurimata, ei teata, millisel hulgal võib põranda alt veel haua- ja põrandaplaate välja tulla, kirjutab Saarte Hääl.

"Põhimõte on selles, et leitud materjali käsitletakse terviklikult ja tagatakse selle säilimine," on protokollis öeldud. Seepärast ei pea muinsuskaitseamet "põhjendatuks üksikute hauaplaatide teisaldamist eksponeerimise eesmärgil".

Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjon pakub välja kaks edasist lahendust. Neist esimene käidi välja juba nädal tagasi - tõsta haua- ja põrandaplaadid üles ja eksponeerida neid uues põrandapinnas, kaitse tagamiseks kaetakse plaadid vaipadega.

Teise lahendusena võiks ajaloolised haua- ja põrandaplaadid jätta samasse kohta, kust need leiti, nende eksponeerimiseks tuleks aga uude põrandasse kavandada kergelt avatav puit- või metallkate, mis tagaks plaatide säilimise senises keskkonnas ja annaks võimaluse neid vaadelda.

Kuressaare Laurentiuse kiriku restaureerimistöid teostava OÜ Rändmeister juhataja Juhan Kilumets on varem öelnud, et mõlemad lahendused tähendavad kindlasti lisaaega ja lisakulutusi.

Enam-vähem samal seisukohal oli ka Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaan: "See töö nõuab lisaraha. Ainuke allikas selle rahastamiseks oleks aga riik. Kui riik seda ei tee, siis minu arvates ei tohiks säärast otsust vastu võtta."

Toplaane sõnul tähendavad muinsuskaitseameti pakutud variandid veel seda, et kiriku remonttööd võivad pikemaks ajaks seiskuda. Praegu on OÜ Rändmeister tööd Laurentiuse kirikus peatanud.