Muinaslaeva luust nupud pärinevad viikingite lauamängust

Kolm aastat tagasi Salme muinaslaeva jäänuste juurest avastatud kaks komplekti luust mängunuppe ja täringud võisid kuuluda viikingite kujunevas maailmas väga populaarse lauamängu Hnefatafl ning selle variatsioonide hulka.

Kahekesi mängitav, väidetavalt lihtne, aga palju oskusi ja ilmselt ka aega nõudev, hasarti ning meelelahutust pakkuv ajaviide oli ülikute ja nende kaaskondlaste hulgas laialt levinud, kirjutab ajaleht

Meie Maa

.

Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi sõnul saab mängunuppe ning täringuid pidada harukordseks leiuks, sest mujal Eestis ei ole neid välja tulnud, küll aga Norras ja Rootsis Stockholmi ümbruses, samuti Saksamaal, Venemaal ja Poolas ning Lätis. Tõenäoliselt võidi nuppe kasutada ka tuleviku ennustamiseks ehk arbumiseks.

Viikingi-paradiisis Valhallas olid lauamängud löömingute, relvadega tegelemise ja pidutsemise kõrval üks sõdalaste lemmiktegevusi, kirjutab veebileht muinsuskaitse.ee. Rootsi loodusuurija Carl Linnaeus ehk Karl von Linné (1707-1778) nägi ja kirjeldas 18. sajandi keskpaiku laplaste mängitavat lauamängu, milles ta süstemaatikuna nägi sugulust Hnefatafl’iga. Tablut’i “võitlusväli” koosnes kuningast ja 8 rootslasest, keda ründasid 16 moskoviiti. Enam-vähem samasugustes proportsioonides on “kaitsjate” ning “ründajate” vahekord ka teistes Hnefatafl’i teisendites.

Vaenlased alustasid mängus rünnakut kuninga vangistamiseks laua äärtest. Kuningas oli pääsenud, kui ta suutis end kaaskondlaste abil manööverdada ühte mänguvälja nurka. Nupud said liikuda sarnaselt vankriga males, seega ainult vertikaalselt ja horisontaalselt. Nurkadesse ja välja keskel olevale “kuningatroonile” ei olnud neil asja.

Arheoloog Jüri Peets pakkus välja, et piltlikult öeldes võidi omal ajal mängida maha kõik kuni aluspüksteni (neid muidugi tol ajal ei kasutatud) ning ilmselt läksid loosi ka mängunupud. “Mängu käigus tekkinud viha tõttu oli ülikusoost mängijatel käsi kerge mõõga järele haarama,” ütles Peets.

Arheoloogilised kaevamised Salme muinaslaeva leiukohas peaksid jätkuma juulis. Jüri Peets peab vaikselt plaani teha sellest soomlaste abiga film. “Lähen aprilli algul Soome, ehk läheb õnneks,” rääkis Peets. Isegi kui juhtub, et filmi tegemine peaks mingil põhjusel ära jääma, jäädvustatakse tänavu suvel Salmel toimuv Peetsi sõnul kindlasti videole.