Muhulased sõdivad karjääri vastu

Eile toimus Muhus Koguva külla Natura alale plaanitava dolokivikarjääri keskkonnamõju hindamise aruande arutelu, mis kohati kiskus tõsiseks sõnasõjaks karjääri avamise vastaste muhulaste ja arendusest huvitatud asjameeste vahel.

Muhulane Uno Aavik luges arutelul ette külade elanike, MTÜ Koguva Külaseltsi, MTÜ Muhu Turismi Assotsiatsiooni, MTÜ Väikesaarte seltsi Vesiru seisukoha, kes on kategooriliselt osaliselt Natura 2000 alale jääva karjääri taasavamise vastu, kirjutab Meie Maa.

“Kaevandamine koos kaasneva keskkonnakahjustusega pärsib oluliselt turismi arendamist ja muudab Eesti ühe kaunima elupiirkonna reostatud tööstuspiirkonnaks, millega oluliselt halveneb kohalike elanike elukvaliteet,” luges Aavik.

Oma seisukohtades tuginesid karjääri vastased aastaid tagasi Koguva karjääris toimunud lõhkamis- ja kaevamistöödele, mille tulemusena reostus põhjavesi karjääri ümbritsevates kaevudes, veetase nendes alanes ning osa kaevusid jäid kuivaks.

Saarte Teedevalitsuse juhi Aleksander Kollo sõnul on saarel teid, mis vajaksid Koguva karjäärist materjali remontideks, kokku 35,8 kilomeetri jagu. Vallateid on saarel kokku 125 kilomeetrit, millele lisandub 23,2 kilomeetrit erateid, millel vallaga kasutuselping.

Arvutitelefoni Skype vahendusel Marek Strandbergi poolt esitatud küsimusele, kas Koguva karjääri killustik üldse teeehituseks sobib, vastas Kollo, et füüsikalised-mehaanilised omadused materjali kohta on üsna kehvad.

“Laboratoorsed andmed näitavad, et materjali on võimalik kasutada kruuskattega teede remondiks. Koguva karjäär on ainuke koht Muhumaal, kust seda võetud ja mujalt meil võtta pole,” ütles Kollo. Teedevalitsus tahab karjääris hakata killustikku kaevandama 10 000 kuupmeetrit aastas ja seda 25 aasta jooksul.

Keskmine maakondliku tähtsusega lubjakivikarjäär toodab Niitlaane sõnul keskmiselt 100 000 kanti aastas, suuremad Tallinna ümbruse karjäärid 400-600 000 kanti aastas.

“Koguva karjääris kuluks 10 000 kandi kaevandamiseks ja killustiku valmistamiseks kuu kuni poolteist,” lausus Niitlaan. “On võimalik leida aeg, mil tegevus karjääris ja väljavedu mõjutaks kõige vähem kohalikke elanikke,” lisas ta.