“Idee sai alguse võib-olla sellest, et me oleme ise kõik paadimehed,” selgitas mittetulundusühingu Muhu Merepääste Selts juhatuse liige Mihkel Jürisson. Turvatundest olid huvitatud nii kalurid kui lõbusõidumehed, kirjutab Saarte Hääl.

“Kui merel paadiga midagi juhtub, näiteks mootoririke või midagi karmimat, on ikka kindel tunne, kui sa tead, et võid mingitele meestele loota,” jätkas Jürisson, lisades, et päris alguses nad ei arvanudki, et neist saab selline üle Muhu aktiivne organisatsioon, mis osaleb ka üle-eestilise organisatsiooni töös.

Tänaseks on mehed taganud valmisoleku reageerida lausa mitmes sadamas, kus on ka oma koordinaator: Lõunaranna sadamas, Koguva sadamas ja Muhu põhjarannikul asuvas Kallaste ja Võrkaia sadamas. Peamine tegevuspiirkond on Muhu saar ja selle rannikupiirkond. Peamine tegevus mereranniku ja veeteede seire ning päästetegevuse koordineerimine. Lisaks veel koolitused. Koostööpartnereid otsitakse ka teistest rannikuäärsetest valdadest.

“Teeme praegu Muhule ringi peale,” kinnitas Jürisson, kes loodab, et millalgi ka väinatammist kanali läbi saab, sest siis oleks liiklemine kiirem. Jürissoni sõnul oleks väga tobe olukord, kui teispoolt väinatammi läheb näiteks kanuu ümber, aga nemad peavad kohalejõudmiseks sõitma ringiga ümber Muhu saare.

“Meie eesmärk on, et meil oleks kergesti teisaldatavad ja transporditavad pinnaltpääste paadid, mis on madala süvisega ja saavad liikuda erinevates oludes,” selgitas Jürisson.

Jürissoni sõnul sündis mõte luua MTÜ Muhu Merepääste Selts 2010. aasta kevadel. Muhulasest piirivalvur Danel Tüür juhtis piirivalve poole pealt merepäästeseltside arendamist ja koostööd, juhib siiani. “Tema valgustas meid, et mis plaanid on piirivalvel ja missugusena soovitakse näha seda merepääste arengut siin Eestis,” mainis Jürisson, lisades, et just nii saidki nad informatsiooni, mille põhjal hakkasid saarel oma keskust looma.