Mühinal kasvav majanduskuritegude arv ajab kohtud umbe
Eriti kurioosne seik tuli kohtumajas ette oktoobri lõpus, kui ühes tüüpilises majanduskuriteo kohtuasjas pidi toimuma eelistung. Paraku unustas kohtusekretär ühele osapoolele osa vajalikke dokumente saata ja seetõttu oli kohus sunnitud eelistungi ära jätma. Uus eelistungi aeg määrati aga täpselt aasta kaugusele, kirjutab Eesti päevaleht.
Harju maakohtu esimees Helve Särgava nentis, et kohus on tõepoolest langenud majandus- ja ametialaste kuritegude kasvuga kaasneva koormuse alla. „Kui eelmisel aastal jõudis meie kohtusse kokku 30 sellist asja, siis tänavu esimese kuue kuuga juba 20,” ütles Särgava.
Ka justiitsministeeriumi laiendatud statistikast nähtub, et majanduskuritegusid registreeritakse üha rohkem - kui 2008. aasta esimese kümne kuuga pandi kirja 637 sellist kuritegu, siis sel aastal sama ajaga juba 960.
Lisaks tõi Särgava esile, et vähemalt sama kiiresti kui kohtusse jõudvate kuritegude arv kasvab ka üldmenetluste osakaal kõigist kohtuasjadest: kolme aasta taguselt seitsmelt protsendilt on see tänavu jõudnud juba 14%-ni. „Üldmenetlusse tulevate asjade hulgas on just kaks põhiliiki: esiteks majandus- ja ametialased kuriteod ning teiseks rasked isikuvastased kuriteod ehk tapmised,” märkis Särgava.
Majanduskuritegusid iseloomustab tema sõnul eelkõige nende keerukus ning asjaolu, et ühes juhtumis on üldjuhul vähemalt kolm-neli süüdistatavat: „Kui ma vaatan järjest neid asju, siis siit tuleb viieliikmeline grupp, siit neljaliikmeline grupp, ainult mõni üksik asi on ühe süüdistatavaga.”
Et üha uued kohtuasjad ei tekitaks väljakannatamatult pikki järjekordi, on Särgava juba suurendanud majandusasjadele spetsialiseerunud kohtunike arvu.
