Mõttetalguid minnakse pidama isegi vee alla
„Panime saare võimalusi arvestades piirarvuks kolmkümmend," märkis Vernik. Peaasjalikult sukeldujatest koosnev seltskond paneb pead kokku stressiga toimetuleku teemadel, arutletakse tervise, spordi ja vaba aja üle.
Teine teemavaldkond on loodusväärtused ning vaba teemana tuleb kõne alla nii merevete kui ka rannarahva hoidmine. „Arutleme nende saarte tuleviku üle, mis Keri-sarnaselt on püsivalt asustamata, kuid vajavad kultuuriväärtusena hoidmist," selgitas Vernik. Kolme hektari suurusel saarel asub Eesti üks vanemaid majakaid, 1803. aastal ehitatud muinsuskaitsealune tuletorn.
„Majaka üks külg on varisenud ning vajaks kordategemist. See on üks konkreetne asi, mille tahame ära otsustada," tõi Vernik näite.
Vernik osutas, et kuna vee all on mõnusam omaette mõtteid mõelda, siis ühistele talgutele kogunetakse vanasse piirivalvekasarmusse.
Tallinna vanalinna hariduskolleegiumi õpilase Mia Maria Rohumaa idee on luua oma koolis mõttekoda algkoolilastest ning nende peredest. „Tegin oma klassis küsitluse ja selgus, et pooled vanemad jõuavad koju õhtul pärast kella seitset," ütles Mia Maria. Idee eraldi mõttekojast tekkis hiljem kodus emaga arutades. Tüdruku sõnul pole tegelikult oluline kojusaabumise kellaaeg, vaid see, et perel oleks õhtul aega koos olla, üheskoos õhtust süüa.
1. mail toimub jooks ümber Viljandi järve, mis on populaarne kogu Eesti spordihuviliste seas. Kuna JCI Viljandimaa rahvusvahelise noortekoja liikmed soovisid osa võtta nii jooksust kui ka mõttetalgutest, otsustati kaks üritust omavahel ühendada.
Jõuti kokkuleppele Viljandimaa noortekeskuse noorsootöötaja Kristjan Kaarjärvega. „Mõttekoda asub füüsiliselt noortekeskuses, kus hommikul kohtume ja püstitame küsimused. Seejärel minnakse jooksma, mõeldakse ning pärast saadakse siin uuesti kokku," selgitas Kaarjärv. Mõttekoda on praegu loodud arvestuslikult 70 inimesele, JCI Viljandimaa liikmeid on sellest kolmkümmend
„Vajaduse korral saame kohti juurde lisada," kinnitas Kaarjärv. Teemadeks on praegu välja valitud tervis, sport ja sisukas vaba aeg, ning loovus, avatus ja uuendusmeelsus. Lisateemaks stressiga toimetulek, vaba teemana arutatakse turvalisuse ja hoolivusega seotud küsimusi.
Haanimiihhi nõvvokoda ehk põlise Haanjamaa väärtusi koondav vabatahtlik ühendus koguneb Kaudimäele püstkotta. „Väiksemasse püstkotta mahub kümmekond inimest, aga meil on ka suurem püstkoda ning alati võime istuda vabas õhus," rääkis talgujuht Erki Peetsalu.
Teemad on juba välja valitud: üheks on kindlasti maaelu, teiseks kultuur ja väärtused. Kolmanda teema määrab arvutisüsteem ja vabaks teemaks kujuneb tõenäoliselt traditsioonilise eluviisi teema. „Arutleme, kuidas haani keelt ja haanikeelset kultuuriruumi arendada. Tahaksime luua oma elulaadikeskuse," lausus Peetsalu. Kõik on Peetsalu sõnul oodatud. „Tahame, et mõtelda oleks mõnus ja pakume Haanja kruubiputru," lisas ta.
Kodanikualgatuse kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril lisas, et Lõuna-Eestis on üks mõttekoda avaldanud soovi valmistada ka talguteteemaline lapitekk. „Plaan on selle lapitekiga talguid ning tekkinud mõtteid kujutada," ütles Ohvril.
Ohvril avaldas lootust, et käiku lähevad ka juba proovimõttekodadest võrsunud mõtted, näiteks lasteaiakohtade vahetamiseks loodud portaal. „Nii saaksid näiteks Viimsi ja Mustamäe elanikud kolimise korral laste lasteaiakohad ära vahetada ning jääks ära mõttetud sõidud ühest linna otsast teise," sõnas Ohvril.
Ette on valmistatud 18 ühiskondlikku teemat, mis peaksid kajastama inimeste igapäevast elu ja vajadusi. Igas mõttekojas tuleb arutusele kolm ühiskondlikku ja üks kohalik teema.
Teemad jagunevad: „Kodu, pere ja järelkasv", „Eluterve vanadus", „Turvalisus ja hoolivus", „Stressiga toimetulek", „Tervis, sport ja sisukas vaba aeg", „Ettevõtlus ja töökohad", „Eesti maine", „Ühistegevus ja koostöö", „Usk endasse, usaldus ja positiivsus", „Väärtused ja kultuur", „Haridus ja elukestev õpe", „Loovus, avatus ja uuendusmeelsus", „Valitsemiskultuur", „Loodusväärtused", „Mobiilsus ja transport", „Linnaelu", „Maaelu", „Loodusvarade kasutamine" ning iga mõttekoja vabalt valitud teema.
Prognoositakse, et talgutest koguneb osa võtma umbes 100 000 inimest, neist pooled kodadesse kohapeale ning 50 000 interneti kaudu virtuaalkeskkonda. Vähemalt üks mõttekoda on igas Eesti 227 omavalitsusest.
