Mõttekoda: Eesti naised peavad tipp-poliitiku või juhi rolli täitmiseks enda sobivust meestest rohkem tõestama

 (148)
Eesti poliitikud. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Kaja Kallas, Kadri Simson.
Eesti poliitikud. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Kaja Kallas, Kadri Simson. Kollaaž

Mõttekoda Praxis avaldas lühiaruande, kus käsitletakse soolise võrdsuse edendamist. Aruandest selgub, et ehkki Eestis on soolise võrdsuse edendamisega süsteemselt tegeletud 2004. aastast, arenguruumi veel on

Viidates teistele uuringutele, toob analüüs välja, et napilt pool (49%) Eesti elanikkonnast arvab, et mehed sobivad poliitilisteks liidriteks naistest paremini. Rootsis on sama näitaja vaid 11 protsenti. Siiski arvavad 76 protsenti naistest ja 69 protsenti meestest, et naiste suurem osalemine poliitikas on erinevate huvide esindamiseks vajalik, siiski kalduvad mõlemad hääletama meeste poolt. 2016. aasta uuringu põhjal andsid viimastel kohalikel ning riigikogu valimistel naiskandidaadi poolt hääle vaid iga viies inimene. Praeguses riigikogu koosseisus on 72 meest ning 29 naist.

Uuring leidis, et sarnaselt teiste Kesk- ja Ida-Euroopa postkommunistlikele riikidele on Eesti ühiskond pigem antifeministlikult meelestatud. See tähendab, et sümpaatiat näidatakse avalikus diskursuses traditsiooniliste ja rahvuslike väärtuste kandjatele, seega paigutatakse naine ühiskondlikul ja poliitilisel tasandil kodusesse sfääri, laste sünnitajaks-hooldajaks.

Siiski on Eesti naised vaatamata mittesoosivale hoiakule poliitikast huvitatud peaaegu samal määral kui mehed ja osalevad erakondade tegevustes aktiivselt. “Eesti fenomeniks võib aga pidada seda, et ehkki naised on juba alates rahvuslikust ärkamisajast nii poliitilistes erakondades kui liikumistes aktiivselt osalenud, ei ole nad enamasti olnud organiseerunud naisküsimuste ümber,” viitab analüüs varasemale uuringule.

Seotud lood:

Uuring nendib, et vaid soolise võrdõiguslikkuse seadus ei taga võrdsust. “Nii on edaspidi
vaja suurt tähelepanu pöörata sellele, et pikalt välja töötatud poliitikad ootuspäraselt ka rakenduksid,” seisab uuringus. Näiteks on märke, et tööandjate teadlikkus neile soolise võrdõiguslikkuse seadusega pandud kohustustest on madal ning et soolõime strateegia ei ole rakendunud plaanipäraselt Lisaks, kuna soolise võrdõiguslikkusega tegelevate institutsioonide alarahastusele ja sellest tulenevatele valdkonna edendamise raskustele on viidanud nii soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kui ka rahvusvahelised hindajad, nõuab nii
soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kui ka soolise võrdõiguslikkuse nõukogu rahastamissüsteem üle vaatamist ja lisaressursside leidmist.

Analüüs märgib, et Eesti naiste poliitikas osalemist võiks toetada uue populaarse vasakpoolse erakonna sünd. “Arvestades vasakparteide vähest populaarsust Eestis, on selline areng vähetõenäoline,” nenditakse.

Loe kogu uuringut siit.