Mõtteid rahvakogult: alampalk ja valimiskünnis kadugu, topeltkodakondsus tulgu
Rahvakogu keskkonna alajaotuse Valimised all võtab sõna ettevõtmise üks käilakujusid Eesti Koostöö Kogu juht Olari Koppel. Ta teeb ettepaneku kaotada riigikogu valimiste seadusest valimiskünnise (praegu viis protsenti) põhimõte ning jagada kõik mandaadid ringkonnas enim hääli saanud kandidaatide pingerea alusel.
See hõlbustab üksikkandidaatide või madala üldtoetusega erakonna või nimekirja populaarse kandidaadi valituks osutumist. Selle muudatuse jõustudes kahaneb oluliselt nn raisku läinud häälte hulk ning riigikogu koosseis vastab rohkem valijate tegelikule tahtele.
Marko Maripuu on Varia alajaotusesse sisestanud ettepaneku lubada Eestis topeltkodakondsus.
Ta põhjendab seda sellega, et sünnijärgsetele kodanikele on topeltkodakondsus sisuliselt lubatud (põhiseadus keelab sünnijärgselt Eesti kodanikult kodakondsust ära võtta) aga põhiseaduse järgi on kõik kodanikud seaduse ees võrdsed, seega peaks seda lubama ka naturalisatsiooni korras ja eriteenete eest Eesti kodakondsuse saanud isikutele.
Lisaks sellele on tema hinnangul topeltkodakondsusel ka teine tähendus: see aitab välismaal elavatel Eesti kodanikel end mingitki moodi Eestiga seostada ja annab neile võimaluse lihtsamini Eestisse (tagasi) tulla ja siin elada ja töötada ilma mingite elamislubade ja muu säärase taotlemiseta.
Riigikogu kahekojaliseks
Riigikogu ümberkorraldamise osas on Kaasatuse alajaotuse alla sissekande teinud Pirko Konsa, kes teeb ettepaneku muuta parlament kahekojaliseks nii, et ülemkoda oleks palgaline ülemkoda ja alamkoda mitte.
Tema nägemuse järgi võiks parlament koosneda 41-liikmelisest „professionaalide kojast“, kus tegutseksid palgalised poliitikud. Teine võiks olla 101-liikmeline „rahvakoda“, mis koguneks vaid paaril korral aastas ja koosneks aktiivsetest avaliku elu tegelastest, kellele parlamenti panustamise eest palka ei makstaks.
Lahenduse plussidena näeb ettepaneku esitaja kulude kokkuhoidu ning ka rahva kaasatus saaks nii suurem, sest parlament poleks ainult „broileritele“. Lisaks võimaldaks selline kord poliitikas ja otsustamisel osaleda nii, et ei pea olema täiskohaga riigikogu liige ning seetõttu on side parlamendivälise eluga ka parem.
Varia alajaotuse alla on sissekande teinud Mark Muru, kes teeb ettepaneku kaotada ära kokkulepitud alampalk. „Miinimumpalk on kunstlikult tekitatud number mille olemasolu korral seda ka tihti järgima kiputakse. Usun, et riikliku miinimumpalga kaotamisega elanike palgatase pigem tõuseb kui langeb,“ selgitas ta.
Ka annaks see ettepaneku tegija hinnangul võimaluse kaasata tööellu puude või ea tõttu tööturult välistatuid, kuna neile pakutavad tööd võiksid tihti olla pigem sotsiaalse iseloomuga ja sümboolse tasuga.
