Moskvale alluv õigeusukirik nõuab võrdseid õigusi

Eestis siiani illegaalselt tegutseva Moskva patriarhaadile alluva õigeusukiriku juhtkond taotleb endale Konstantinoopolile alluva õigeusukirikuga võrdseid õigusi.

Tallinna ja kogu Eesti peapiiskop Kornelius on teinud avalduse, et Konstantinoopoli jurisdiktsiooni all oleva Eesti õigeusukiriku juht peapiiskop Stefanus takistab selle probleemi lahendamist "oma ebavennaliku suhtumimsega" Moskva patriarhaadi kirikusse, teatas Moskvale alluva Eesti apostlik-õigeusu kiriku pressisekretär Leonti Morozkin kolmapäeval BNS-ile.

"Mõlema patriarhaadi hiljutine kohtumine Šveitsis näitas, et metropoliiti Stefanus ei soovi tunnustada poolte vahel 1996. aastal sõlmitud kokkuleppeid, mille kohaselt ühtne kirik jagunes Eestis kahe jurisdiktsiooni alla, mille kogudustel peavad olema ühesugused juriidilised õigused," tsiteeris Morozkin Korneliuse avaldust.

"Kui metropoliit Stefanus seda fakti tunnustab kirikumaailma nimel, siis on võimalik ka meie vennalik suhtlemine temaga," öeldakse peapiiskop Korneliuse avalduses.

Dokumendis rõhutatakse, et Moskva patriarhaadi kiriku vaimulikkond ja usklikud ei nõustu nagunii integreerumise või assimileerumisega Konstantinoopoli patriarhaati.

Siseministeeriumi usuasjade osakonna peaspetsialist Ringo Ringvee ütles BNS-ile, et peapiiskop Korneliuse pöördumises märgitud Moskva patriarhaadile alluvat õigeusukirikut väidetavalt ähvardavad ohud - vara äravõtmine ja vägivaldne laialisaatmine - on ilmselgelt põhjendamatud.

Ringvee sõnul on väited, nagu oleks Vene Õigeusu Kiriku või mõne selle struktuuriüksuse tegevus Eestis takistatud, on alusetud, kuna Eestis tegutseb ametlikult nii Stavropigiaalne Aleksander Nevski Kogudus, mis on ühtlasi ka Vene Õigeusu Kiriku esinduseks Eestis, kui ka Pühtitsa Jumalaema Uinumise nunnaklooster Kuremäel.

Peapiiskop Korneliuse väide temale alluva kiriku vägivaldse laialisaatmise kohta on eksitav, ütles Ringvee. Uue kirikute ja koguduste seaduse eelnõu kohaselt tuleb Eestis tegutsevatel kiriklikel ühendustel ja usuühingutel esitada hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks avaldus enda registrisse kandmiseks. Need kiriklikud ühendused ja usuühingud, kes nimetatud nõuet ei täida, loetakse sundlõpetatuks.

Ringvee ütles, et Moskva patriarhaadi Tallinna piiskopkonna valitsus ei ole siiani esitanud siseministeeriumi usuasjade osakonnale vajalikke dokumente oma tegevuse legaliseerimiseks.

Tema sõnul ei ole rahulolematus kehtivate seadustega piisav põhjus seaduste mittetäitmiseks. Omandit puudutavad vaidlused on seevastu kahe kiriku omavaheline asi, mille lahendamisel kahe kiriku esindajate poolt loodetavasti leitakse kunagi piisavalt kristlikku üksmeelt, lisas Ringvee.

Siseministeeriumi juures peetavas kirikute, koguduste ja koguduste liitude registris on registreeritud üks õigeusu kirik - Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik, mis taastas oma tegevuse restitutsiooni korras 1993. aastal. Ringvee sõnul tunnistati nimetatud kirik 1993. aasta septembris omandireformi õigustatud subjektiks.