Moskva teeb Eesti venelastele liiga

Eesti poliitikud ja kultuuritegelased võiks Venemaaga võidujooksus aja maha võtta ja mõista, et kõik siinsed venelased ei toeta Venemaa poliitikat, nendib ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja.

Eestlaste ja venelaste vahelised suhted toimivad Eestis sõna otseses mõttes füüsikaseaduste järgi, kirjutab MK Estonia ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja Eesti Päevalehe arvamusveerus. Kui esmalt painutasid venelased (tegelikult küll N Liit) eestlased nagu pajuoksa vastu maad, siis nüüd painutavad eestlased (tegelikult küll Eesti Vabariik) omakorda venelasi.

„Mina aga arvan, et kui me ei ürita tegutseda risti vastu füüsikaseadusele, siis hakkab oksa liikumise amplituud ühest hetkest kahanema ja oks jääb õige varsti oma normaalsesse asendisse,” nendib Ladõnskaja.

Ajakirjanikule näib, et sellegipoolest tahetakse füüsikale vastu vaielda. Esiteks arutelu keeleseaduse järjekordsete muudatuste üle. Olukord, kus inimest võib suvalisel hetkel uuesti eesti keele eksamile saata, on tema meelest alandav.

Ladõnskajat nörritab eesti kultuuri- ja teadustegelaste kiri rahvusvahelisele üldsusele, mille kohaselt on tema migrant. „Tere-tere!? Ausalt, kui keegi lausub sõna “migrant”, ei pane see mind isegi pead pöörama, sest ma saan automaatselt aru, et asi ei puuduta mind. On ju äärmiselt raske olla Vene migrant, kui ma ei ole kunagi Venemaal elanud. Kuid eesti kultuuritegelased näivad arvavat teisiti.”

Eesti venelased on juba ammu muutunud omamoodi trumpässaks, mida rahvusvahelises asjaajamises käivad vaheldumisi välja küll Eesti, küll Venemaa, lausub autor. “Viimane kaotas tänu “andekale” välispoliitikale omal ajal oma positsioonid Baltikumis, Gruusias, Ukrainas ja võitleb praegu Moldova pärast. Kuid selleks, et mingilgi moel piiritleda oma õigusi (globaalses mõttes) n-ö lähivälismaal, on Venemaa nüüd klammerdunud Baltikumis elavate venelaste külge, kelle ta 1990. aastate alguses otse öeldes maha kandis (tuletagem meelde siin alandatud ja seal unustatud sõjaväepensionäre).”

Eestlastel tasuks Ladõnskaja sõnul aru saada, et sugugi kõik siinsed venelased ei pruugi toetada Venemaa poliitikat, ammugi ei vastuta nad kunagise N Liidu poliitika ega selle poliitika eest, mida aetakse praegu neile üksnes rahvuse poolest “omal” Venemaal.

Kui Eesti teatab läänele, et Venemaa on “valmis Eesti vabariigi uuesti alla neelama”, spekuleerib ta sellesama diskussiooni piires ka kohalike venelaste probleemiga, nendib Ladõnskaja. ”Tegelikult ei tee meie eestlastele liiga, vaid Venemaa teeb liiga meile.”

Tegelikult on “kaardimäng venelaste peale” poliitiliste ultimaatumite mäng, vajadus jõuliselt esitada ühte või teist seisukohta, kirjutab Ladõnskaja. „Kuid mulle kangastub pilt silmaklappidega ringi rahmeldavatest hobustest, kes kappavad edasi, nägemata seda, mis sünnib selle mängu ajal mujal ehk siis kohalike venelaste peas ja südames.”