Moskva taas pahur Sinimägede kokkutuleku pärast
Välisministeeriumi ametlik esindaja Andrei Nesterenko sõnul „tuntakse Moskvas sügavat nördimust Eestis hiljuti toimunud järjekordse Eesti 20. Relva-SSi diviisi sõjaveteranide kokkutuleku pärast".
„Eesti võimud jätkavad hoolimata Nürnbergi tribunali otsusest ja teistest rahvusvahelistest dokumentidest, mille seas on ka ÜRO peaassamblee tuntud eelmisel aasta avaldatud resolutsioon, pühadust teotavaid katseid rehabiliteerida endisi SS-lasi ja nende käsilasi, keda peidetakse pseudopatriotismi paatosega ja kutsutakse tänapäeval mitte teisiti kui Eesti „vabaduse eest võitlejateks"," seisab ministeeriumi kommentaaris.
Moskvat pahandab, et Sinimägedes toimuvad kokkutulekud on saanud traditsioonilisteks ning nad on saanud tänu võimude soosivale suhtumisele „massilise ja rahvusvahelise iseloomu", kuhu on kutsutud ka „külalised" teistest riikidest.
Eriti häirib Vene välisministeeriumi tõik, et nendele „natslikele sabatitele" tulevad kohale ka „natsionalistlikku tüüpi ekstremistlike noorterühmituste esindajad".
„Eesti võimude poolt taolistele kogunemistele läbi sõrmede vaatamine mitte ainult ei rüveta paljude miljonite fašismiohvrite mäletsust, vaid ka propageerib neonatsismi ideoloogiat, ksenofoobiat ja rassismi. Selline mahitav käitumine ei tohi jääda ilma Eesti Euroopa Liidu partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu ja hinnanguteta," võttis Nesterenko Moskva avalduse Smolenski väljakul kokku.
Eesti välisministeerium kommenteeris Moskva nurinat järgmiselt: „On taunitav, et maailma ajaloos traagilisi sündmusi nagu Teine maailmasõda kasutatakse üle 60 aasta hiljem väiklase ja valedel põhineva propaganda tegemiseks.“
Pühapäeval, 26. juulil tähistati Sinimägedes seal peetud kaitselahingute 65. aastapäeva. Lisaks 20. Eesti SS-relvagrenaderide diviisi veteranide ja nende toetajatele kogunesid sinna ka väliskülalised Lätist, Leedust, Norrast, Taanist, Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Austriast ja mujaltki.
Lahingud Narva ruumis algasid 1. veebruaril 1944, kui Leningradi rindelt taganenud Saksa armeegrupi Nord väeosad jäid ajutiselt pidama Narva jõele. Seejärel taganeti Sinimägedesse varem ettevalmistatud Tannenbergi kaitseliinile, kus 26. juulil algasid ägedad, sadade tuhandete ohvritega lahingud. Lahinguis osalesid aktiivselt ka Saksa armees võidelnud Eestist mobiliseeritud ja Euroopa vabatahtlikud.
