Venemaa välisministeeriumi välismaal elavate kaasmaalastega töötamise osakonna direktori Aleksandr Tšepurini sõnul pole Balti riikides, eriti Lätis ja Eestis, kus vene keelt kõnelevad inimesed moodustavad märkimisväärse osa rahvastikust, neil siiani õigust kasutada oma keelt ametlikult piirkondades, kus nad kompaktselt koos elavad. „Seoses vene keelele ja venekeelsele haridusele avaldatava survega, kostuvad hääled venelaste sunniviisilisest assimileerimisest,” ütles Tšepurin Newsru.comi vahendusel.

Tšepurini sõnul on venelased Ukraina riigi loonud rahvas ja seal enamuses ning enamus Ukraina rahvastikust kasutab perekonna keskel ja igapäevases elus vene keelt, kuid ikkagi pole vene keelel Ukrainas ametlikku staatust.

Lisaks sellele toimub Tšepurini sõnul Ukrainas plaaniviisiline vene keele kasutusala kitsendamine ja venekeelse haridussüsteemi lammutamine.

Kogu endise Nõukogude Liidu ruumis on venekeelne elanikkond ilma jäetud võimalusest mitte ainult vaadata emakeeles televiisorit, vaid ka lugeda ravimitelt kasutamisõpetust, kurdab Tšepurin. Tema sõnul tõrjuvad rahvuskeeled vene keele välja isegi kohtades, kus venekeelne elanikkond on enamuses.

Vene välisministeeriumi esindaja sõnul on ja jääb vene keel üheks juhtivaks ja levinuimaks keeleks maailmas. Emakeeleks loeb vene keelt umbes 130 miljonit Venemaa kodanikku ja 30 miljonit inimest lähi- ja kaugvälismaal. Lisaks sellele valdab vene keelt teise või võõrkeelena 114 miljonit inimest. Nii räägib vene keelt Tšepurini sõnul praktiliselt kolmandik miljardit inimest. Tšepurin kutsus välismaal elavaid venelasi üles aktiivselt võitlema õiguse eest kasutada oma emakeelt.