Mõrtsukmaantee varitseb tippjuhti

 (120)

Eestis on üha rohkem tippjuhte, kes peavad tööle ja sealt koju tagasi jõudmiseks autoroolis läbima sadu kilomeetreid Eesti tapjalikke teid.

Eesti Põlevkivi juhatuse esimehe Mati Jostovi traagiline hukkumine viis Maalehe mõtted kõigile neile sadadele tippjuhtidele, kes peavad oma vastutusrikast tööd tehes sõitma kodust kaugele. Ehkki Eesti vahemaid ei anna võrrelda mõne teise riigi omadega, pole võrreldavad ka teede seisukord ja liikluskultuur, mis on meil allpool igasugust arvestust. Just seetõttu peab pikka autosõitu täiendavaks riskifaktoriks enamik küsitletud tippjuhtidest ja seda püütakse piirata nii palju kui võimalik.

Paljudel ongi rääkida isiklikke negatiivseid kogemusi maanteel juhtunust.

Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik on 25 aasta jooksul autoroolis läbinud ligi miljon kilomeetrit. Aastas pole ühtki nädalat, mil ta ei peaks oma töö tõttu kordagi Tallinna ja Tartu vahet sõitma. Vahel tuleb seda ette võtta aga ka neli-viis korda nädalas. Sügisel ja talvel halbade teetingimustega jääb ta Tallinnasse hotelli. Kadastik kartis saatust ära sõnada, kui ütles, et seni pole tal ühtki avariid olnud.

Silmet Grupi nõukogu esimees Tiit Vähi käib kahel päeval nädalas Sillamäel ja vähemalt kord Pühajärvel. Kaht maanteed võrreldes ütles ta, et Tallinna–Tartu maantee on vastik: kitsas ja liikluskultuur vilets, eriti reedeti. Kord nooruses on ta tukkuma jäädes tee peal 180 kraadi teinud, kuid nüüd pole midagi sellist enam juhtunud.

Mõnda aega Tartust Tallinna bussiga tööle käinud ajakirjanik Inno Tähismaa ütles, et see aeg oli tema jaoks kohutav. “Ajakulu oli metsik. Algul mõtlesin, et saan sõidu ajal lugeda, aga ega ikka ei saa küll. Pealegi väsitab see ühes asendis istumine tohutult.” Autoga sõitmisest loobus ta kohe, sest kartis, et jääb roolis tukkuma, eriti pärast päevatööd. “Olen varem väsinuna ka metsa sõitnud, aga viimasel hetkel üles ärganud,” rääkis ta. Tähismaa sõnul võib kaugel töötamist soovitada üksnes siis, kui ei pea iga päev tingimata kohal olema.