“Umbkeelne eestlane on parlamendis pea sama kasutu kui umbkeelne venelane,” ütles Laur. “Selleks, et suhelda vabalt kõigi valijatega, peaks Riigikogu liige valdama võrdselt hästi nii eesti kui vene keelt.”

Laur teatas ETAle, et riigi esindamiseks rahvusvahelisel tasemel ja kaasaegse erialakirjanduse tundmiseks on hädavajalik osata elementaarsel tasemel ka inglise või prantsuse keelt.

Jarno Laur ütles samas, et neid keeleoskuse nõudmisi poleks õige kirjutada valimisseadustesse. “Valijate enda asi on jälgida, et neid ei satuks Riigikokku esindama mõni umbkeelne suhtlusvõimetu saadik, olgu siis eesti, vene või hiina soost,” ütles Laur.

Laur tunnistas, et peab koalitsiooninõukogu algatust keelenõuete kaotamiseks isiklikult väga mõistlikuks ja Riigikokku kuuludes hääletaks kindlasti selle poolt.

Jarno Lauri parteikaaslane, rahvastikuminister Katrin Saks ei oleks nõus olukorraga, kus Riigikogu saalis istuksid riigikeele oskuseta inimesed, kes praktiliselt tööd ei tee. “On loomulik, et kandidaat oskab riigikeelt,” ütles Saks eile Riigikogu infotunnis. “Selleks ei pea käima enne tunnistust näitamas või kirjutama allkirja. See on ikkagi tema valijate küsimus.”

Isamaaliitlane Kadri Jäätma, mõõdukas Tõnu Kõiv ja reformierakondlane Paul-Eerik Rummo esitasid esmaspäeval parlamendile kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu valimise seaduse muutmiseks eelnõu, mis kaotaks eesti keele suulise ja kirjaliku oskuse nõude volikogudesse või Riigikokku kandideerimisel.