Sotsiaalkomisjoni aseesimees, Mõõdukate fraktsiooni kuuluv Kadi Pärnits ütles BNS-ile, et Reformierakond ja Res Publica käitusid neljapäevasel sotsiaalkomisjoni istungil väga väiklaselt ning inetult.

“Hea tava kohaselt liidetakse ühesugused eelnõud, ent Reformierakond ja Res Publica hääletasid liitmise vastu ning sundisid lõpuks seda tegema ka Rahvaliitu, kes lõpuks alla andis,” rääkis Pärnits. “Koalitsioon tahab lihtsalt kogu lapsetoetuse tõstmise au endale saada, ehkki Mõõdukad tulid selle eelnõuga varem välja.”

Sotsiaalkomisjoni rahvaliitlasest esimees Mai Treial ütles BNS-ile, et tema isiklikult pidas eelnõude ühendamist loogiliseks. “Komisjonis toimunud mitme hääletuse tõttu ning selleks, et esimese lapse toetus 1. jaanuarist tõuseks, oli erakondlikult mõttekas minna kompromissile ja asuda eelnõude ühendamise vastu, et saaksime järgmisel nädalal koalitsiooni eelnõu vastu võtta,” rääkis Treial BNS-ile.

Treial ütles, et tema hinnangul polegi niivõrd oluline, kelle algatatud eelnõu vastu võetakse. “Olulisem on ikka, et 1. jaanuarist see toetus tõuseb,” leidis Treial.

Res Publica liige Andres Kork ütles BNS-ile, et kogu hääletamise protseduur oli komisjonis segane ning püstitatud hääletatavad küsimused ebaselged. “Otseselt kahe eelnõu liitmise vastu polnud komisjonis keegi, lihtsalt eelnõude eraldi menetlemise poolt hääletasid kõik peale Mõõdukate,” rääkis Kork. “Mingist koalitsioonipoolsest teerullist ei saa rääkida, sest ka koalitsioon ei hääletanud üksmeelselt.”

Reformierakondlase Toomas Teini sõnul ei käitunud koalitsioon istungil ebaeetiliselt, pigem on Mõõdukad ise vastutustundetult käitunud. “Mõõdukad on lapsetoetuste tõusust rääkinud juba 1997. aastast, Mõõdukate liige Eiki Nestor oli ka aastaid sotsiaalminister, ent lapsetoetuse tõusu jaoks ei suutnud ikkagi raha leida,” rääkis Tein. “Ühed lubavad, teised võtavad vastutuse ning teevad ära.”

Rahvaliidu, Res Publica ja Reformierakonna algatatud eelnõu suurendab seadusena vastuvõtmisel esimese lapse toetust seniselt 150 kroonilt 300 kroonile. Praegu saab pere esimene laps kuus 150, teine ja kolmas aga 300 krooni. Sama lubas ka Mõõdukate algatatud eelnõu.

Viimati muutis riigikogu peretoetuste seadust mullu, tõstes teise lapse toetust 75 krooni võrra ehk 300 kroonile. Enne seda, 1998. aastal tõsteti ka kolmanda lapse toetust 65 krooni võrra 300 kroonile, ent esimese lapse 150-kroonine toetus on püsinud senisel tasemel 1997. aastast alates.

Eelnõu näol on tegemist koalitsioonipartnerite 27. novembril alla kirjutatud võimukriisi lahendava kokkuleppe ühe punktiga.

Lapsetoetuse tõstmiseks kulub 353,7 miljonit krooni.

Valitsusliidu eelnõu teine lugemine toimub esialgse päevakorra projekti kohaselt teisipäeval.