Mõis: Tallinna linnavõim läheb remonti
Orienteeruvalt 1. detsembril.
Kui suur linnavalitsuse remont tuleb?
Eesmärgiks tuleb seada senisest tugevam koalitsioon.
Savisaar väidab jätkuvalt, et Mõisa mahavõtmise poolt hääletab üle 33 linnavoliniku. Kes on need koalitsiooni volinikud, kes tema poole üle lähevad?
Kas remonditud koalitsiooni linnapea on tingimata jätkuvalt Jüri Mõis või on ka teisi variante?
On küll muid variante. Mina olen praegu siin mitme juhusliku kokkulangevuse tõttu. See pole kindlasti väga oluline, et just mina peaksin linnapea olema. Võin olla näiteks abilinnapea, või ka üldse mitte linnavalitsuse liige. See ei tähenda, et kavatsen kusagile kaduda või alla anda. Mõtlen selliselt, et mina teen seda, mida saan. Alati tuleb lähtuda sellest, kes on antud hetkel mistahes ametikohale sobivaim. Minu ego on piisavalt rahuldatud, mul pole probleemi olla nõunik või ka lihtsalt Isamaaliidu lihtliige. Samas tahaksin näha, et erakond läheks edasi ning kui arvatakse, et suudan olla juhtival kohal, siis olen selleks valmis. Eks see arendab ka mind ega lase elust maha jääda.
Keda Tallinna koalitsioon toetab Tallinna Soojuse uue juhi kohale?
Meie seisukoht oli, et peaks toetama kaht kandidaati, keda pakkus ka personaliotsingufirma Fontes. See on Jaak Ziugovit ja Jens Haugi. Ning anda nõukogule soovitus valida nende vahel.
Kas see soovitus läheb volikogus maksma Leonid Tsingisseri hääle, kes ka kohta endale tahtis?
See küsimus on vallast, mille kohta enne 2. novembrit ei tahaks väga palju infot anda. Tegemist on vastastikuse taktikaga.
Mis muutub Tallinnas juhul, kui 2. novembrist Mõisa linnavalitsus enam ei valitse?
Tallinnas on olnud probleemiks, et ligi 30 000 inimesega kollektiiv on töötanud ilma selge eesmärgita, koolitussüsteemita, arengut nägemata. Meil on ka praegu probleeme kollektiivi ühes suunas töölepanekul, kuid siiski suudame juba püstitada selgeid eesmärke. Selles osas saaksime tagasilöögi. Samas, lühiajalises perspektiivis see palju ei muudaks, sest Tallinn on oma asukoha toel päris hästi arenenud ka ilma selgete eesmärkideta. Lühiajalise perspektiivi kohta julgen väita, et oleme kujundanud Tallinnas olukorra, kus saab asju ajada ausalt ning see on Tallinnas päris uudne seis.
Kas nõustute, et kõikuva ja napi enamusega linnavalitsemine on Tallinna elanikele kahjulik?
Nõustun täiesti. Seepärast oleme ka pidanud tegema terve rea libedaid kaupu näiteks Koonderakonnaga. Võin selgelt öelda, et Koonderakonna sisselaskmine võimuliitu Tallinna Soojuse abil ja volikogu aseesimehe kohaga.oli meile aastase rahuaja garandiks. Olen täiesti nõus ajakirjanike kriitikaga selle kohta. Kuid kaalukausi kaks poolt olid, kas olnuks parem Tallinnas aasta aega sõda pidada, või siis saada rahu koos nende kahe väga selgelt turutingimustest välja mineva kaubaga. Nüüd otsustasime tekitada uue olukorra. Praegu toimuv on segadus selle saabumise eel. Edasi tahame minna palju tervemate väärtustega.
Mitu miljonit krooni praegune võimusegadus Tallinnale maksab?
Tallinna järgmise aasta eelarve on ümmarguselt kolm miljardit krooni. Eraettevõtja mõtleks, et kui puhtad müügikulud oleksid eelarvest 15%, on kõik hästi. Linnavalitsuses ei saa me nii mõelda, et 15% ehk 450 miljonit tohib kuluda omavaheliste suhete rahustamiseks. Peame mõtlema vähemalt vähemalt suurusjärgu võrra madalamates ühikutes. Arvan, et umbusalduskatsel on ka selge positiivne külg. See korrastab suhteid, see on pannud ka koalitsiooni oma vigadest mõtlema ja kiiresti tegema vigade parandusi, see näitab selgemini kätte erinevad edasimineku teed.
Kui tulla nüüd maffiasüüdistuste juurde, siis millises funktsioonis osales ärimees Meelis Lao ühel koalitsiooni mitteametlikul nõupidamisel — mida koalitsioon omavahel küll nimetab sõja-revolutsioonikomiteeks?
Meelis Lao ei ole koalitsiooni koosolekutel osalenud. Aga tõsi on see, et Laost on meile viimasel ajal olnud väga palju kasu, sest ta on avanud Keskerakonna reaalse tausta. See kasu on olnud informatiivne. Meelis Lao on nimi, kellele Keskerakond püüab kõikvõimalikke patte külge kleepida, kuid rääkigem siis tema pattudest. Tal ju pole neid.
Lao on siis Tallinna võimukoalitsioonile selline luureagent? Või luure resident?
Just. Nii võib küll tema praegust rolli nimetada.
Kas see luuraja roll ei vääriks kuidagi ametlikustamist — kasvõi linnavalitsuse nõuniku kohta?
Ei, ta pole seda tahtnud, ilmselt tal poleks ka huvi.
Te ei näe Lao sellises kasutamises mingit probleemi?
Ta on avanud meie silmad Keskerakonna tegelikkuse suhtes.
Mis mõttes?
Telgitagustest arusaamise mõttes, et mis mängud tegelikult käivad ja mis meetoditega on võimul püsitud.
Väljastpoolt siis seda ei näe?
Selles ongi küsimus, et ei ole näha. Kui lugeda ajalehti, siis on sellised õhkõrnad kahtlustused, kus selged argumendid puuduvad ja olulised allikad vaikivad. Meelis Lao kaudu on meile selgemaks saanud paljud asjad, mis meetoditega on Keskerakond võimul püsinud.
Mis abinõudega Keskerakond võimul püsis?
Mesijuttude meetodil, käsi-peseb-kätt-meetodil ja ühiskassa meetodil. Need on kolm olulisemat.
Mida te silmas peate näiteks ühiskassa all?
Seda, et praktiliselt kõik juhtivad tegelased on saanud endale linnarahva arvel turutingimustest erinevaid materiaalseid väärtusi. Alates Liina Tõnissonist lõpetades Tiit Vähiga on raske leida nime, kes poleks Keskerakonna võimu ajal saanud enesele niiöelda head, haljast oksa. Ise mõtlen sealjuures ka Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele, kel on tema poliitilise karjääri jooksul tekkinud Hundisilma talu — see on tänases turuväärtuses umbes kolme miljoni talu. Veel on tal Nõmmel eramaja, mille tõenäoline turuväärtus on neli miljonit krooni. Palun näidake see reaalne ja legaalne allikas, mis näiteks kümne aasta jooksul võimaldanuks Edgar Savisaarel teenida kasvõi viis, kuus miljonit krooni.
Kas andmed Savisaare elustiili kohta hankis Meelis Lao?
Siin on pigem minu enda ühiskondlik pilk. Laoga ei ole teemaks olnud mitte resultaadid, vaid need reaalsed teguviisid, mis on taolisi asju võimaldanud.
Kas teile ei tundu, et poliitilise debati tase muutub Eestis üha räigemaks?
Mis on räige ja mis mitte, on emotsioonide küsimus. Näiteks Soomes on poliitilise kultuur Eestist kindlasti kõrgem. Samas on ka Läti, kus parlamendis arendatakse debatti sellest, kas justiitsminister kastreerida või mitte kastreerida. Sinna me veel laskunud ei ole, vaid oleme kusagil vahepeal.
