"Tegemist on poliitiliste kokkulepete alusel kokku pandud tühjade organisatsioonidega, mis põhimõtteliselt tegelevad ainult järgmisteks valimisteks valmistumisega. Ja ebademokraatlikuna on nad ka tekkinud," ütles Mõis ajalehele Pealinn.

Mõisa sõnul tekkisid linnaosad ja nende valitsused kunagi iseseisvusaja algul puhtalt poliitiliste üksustena. «Inimesi, kes võimule tahtsid pääseda oli rohkem, kui tollal Tallinnas rajoone – Mere, Lenini, Oktoobri ja Kalinini oma,» meenutab ta. "Niisiis, kuna n-ö nõudlust oli, tekitati nelja rajooni asemele kuus linnaosa. Järgmistel valimistel ei suudetud jälle kohti ära jagada ja tekitati juurde veel kaks linnaosa. Noh, neid annaks ju veelgi juurde tekitada…"

Mõisa sõnul peaksid kahtlemata alles jääma lokaalsed teeninduspunktid, aga need võiks olla seotud pigem elanike arvuga, mitte linnaosaga.

Ka Suur-Tallinna idee on Mõisa sõnade kohaselt "jube vahva". "Täiesti õige asi, kui seda suudetakse ellu viia," nendib Mõis. "Mida suurem on haldusüksus, seda jõudsam ja efektiivsem on selle funktsioneerimine, see kehtib absoluutselt igas mastaabis."

Mõis meenutab, et tegi linnapeana lähivaldadele sama ettepaneku. "Seepärast julgen ennustada, et taolise muudatuse tegemine ei saa olema kerge, sest vallavanemad on nagu väiksed vürstid, kes ei taha oma valitsusala naljalt käest anda," mainib ta. "Nad argumenteerisid toona, et vallal on hoopis teistsugused ülesanded kui linnal. Aga mina küsin, mis vahe on lumelükkamisel Estonia puiesteel ja lumelükkamisel Tabasalu teel?"

Mõis on seisukohal, et linna piirid tuleks määrata inimeste liikumise järgi, sest suurem osa Tallinna lähivaldade elanikest käib ju tööl linnas.

"Ma ise elan Tiskres ja sooviksin küll, et meie Harku vald Tallinnaga ühineks," lausub ta. "Siis ehk saaks siinse bussiliikluse ka korda ja jõuaks kätte olukord, kus liinibuss käib korrapäraselt iga poole tunni tagant. Taolise reformi tegemiseks on praegu igati õige hetk, sest raskel ajal on parem muudatusi ellu viia."