Mobiiliandmete analüüs | Inimesed jäid eriolukorras koju. Tublid oldi Tallinna ja Tartu läheduses, Ida-Virus püsivust kõige vähem

 (89)
Mart Mägi ja liikuvuse analüüs
Mart Mägi ja liikuvuse analüüsFoto: kollaaž, Ekspress Meedia/liikuvusanalüüs

Andmed näitavad, et päevas liigutakse pea kümme kilomeetrit vähem, kui enne koroonaviirusest tingitud eriolukorra kehtima panemist.

Statistikaamet avaldas täna koos mobiilside operaatoritega koostatud Eesti elanike mobiilide andmetel põhineva analüüsi, kus uuriti, kas eriolukorras kehtestatud piirangud ja nõuded on inimeste rändamist vähendanud või mitte. Lühidalt kokku võttes – inimesed on ringiliikumist kõvasti koomale tõmmanud, suurenenud on kodus püsijate hulk, kuid on ka teatud „aga“-sid.

Analüüsis tehti järgmised mobiilide liikumise andmetel põhinevad peamised järeldused:

-Pärast eriolukorra kehtestamist 12. märtsil on Eestis inimesed jäänud keskmiselt 16 protsendipunkti paiksemaks. Teisisõnu hinnanguliselt 200 000 inimest.

-Pärast eriolukorra kehtestamist püsivad Eesti inimesed keskmiselt 20 tundi oma peamises asukohas. Seda on kaks tundi enam, kui võrdluse aluseks olnud veebruarikuu näitajad.

-Kogu päeva jooksul läbitud vahemaa on vähenenud 27,5-lt 17,6 kolimeetrile.

-Peamisest asukohast käimise kaugeim distants on vähenenud 14.6km 9.7 kilomeetrile.

-Peamisest asukohast väljas käimiste kordade arv on vähenenud 1,8-lt 1,5-le

Statistikaameti peadirektor Mart Mägi rääkis analüüsi tutvustamiseks korraldatud virtuaalsel pressikonverentsil, et valitsus palus neil analüüsida andmeid, et saada vastused kolmele peamisele küsimusele. Esiteks milline muutus toimus liikumises peale 12. märtsi, kui kehtestati eriolukord. Teiseks millised muutused peale 24 märtsi, kui kehtestati 2+2 reegel. Ning viimaks, mis on toimunud Saaremaal ja Muhu vallas, kuna need on viiruse leviku mõttes eriliselt luubi all ja seal on kehtestatud veel omakorda eraldi karmimad liikumis piirangud.

Seotud lood:

Mis puutub inimeste paikseks jäämist, siis inimesed on eriolukorra kehtestamist tõsiselt võtnud. Kui veebruaris ei liikunud oma põhiasukohast ca kolmandik Eestis töötavaid mobiile, siis nüüdseks on see kasvanud pooleni.

„Toimunud on suur muutus peale eriolukorra kehtestamist, hinnanguliselt 200 000 inimest jäi paikseks. Ehk keskmiselt 16% protsendipunkti jäid inimesed paiksemaks oma asukohas,“ vahendas Mägi analüüsi tulemusi.

Samas on analüüsist näha, et paikseks jäämine toimus suuresti just peale eriolukorra kehtestamist. Pärastised piirangute lisamised pole enam ühes kohas asuvate mobiilide hulka märkimisväärselt muutnud.

Mägi nentis, et Saaremaa osas ei toonud eripiirandud pärast enam muutusi. „Muutus tekkis eriolukorra osas. Samas on Saaremaal paiksete mobiilide osas ikkagi kõrgemad,“ rääkis ta.
Mis puutub peamises asukohas püsitud tundide arvu kasvu eriolukorras (see on keskmiselt kaks tundi kõrgem, kui enne eriolukorda, ulatused üle 20 tunni ööpäevas), siis Mägi tõi välja need omavalitsused, kus inimesed kõige enam paigal on ja need, kus ollakse vaatamata piirangutele rahutumad.

„Erinevad maakonnad käituvad erinevalt. Kõige väiksemad muutused Narvas, Setomaal, Kohtla-Järvel Sillamäel ja Paides. Seal on olnud peamises asukohas veedetud aeg suurenenud pool tundi kuni tund,“ tõi ta näiteks. „Kõige enam on peamises asukohas püsimise aeg suurenenud Harjumaal, Kambja-vallas Tartumaal, kus suurenemine kuni kolm tundi. Suured muutused on toimunud just suurte linnade kõrvalvaldades,“ seletas Mägi.

Samamoodi on kõvasti kahanenud inimeste teekonnad, mida läbitakse. Enne eriolukorda oli see keskmiselt 27,5 km ööpäevas. „See on nüüd drastiliselt langenud, viimased andmed näitavad, et nüüd on see keskmiselt 17,6 km,“ rääkis Mägi.

Tema sõnul on tegemist väga suure liikuvuse muutusega ja taaskord annavad sellesse suurima panuse just suurlinnade külje all olevad omavalitsused, kuhu on inimesed jäänud paiskeks.

Kuid jällegi tõi ta välja äärmused. Jälle olid kõige vähem muutunud inimeste läbitud vahemaad setomaal, Narvas, KKohtla-Järvel, mis taaskord viitab Ida-Virumaa poole. Kõige enam on aga inimesed oma rändamist kokku tõmmanud Vormsil, Muhus, Kihnul Otepääl, Häädemeestel, kus vähenemise on Mägi sõnul kuni 40km ööpäevas.

Liikumises osas oli häid uudiseid ka Saaremaalt. „Eriolukorra ajal saarel olevate inimeste liikumised on oluliselt langenud – 36-lt – 18-le kilomeetrile,“ seletas Mägi.

Liikuvusandmete analüüsi tulemustega saab ise tutvuda siin: https://mobility.positium.com/covid19/