Kütus on oluliseks tootmissisendiks näiteks põllumajanduses, kalanduses, mäetööstuses ja transpordis. Kui 2016. aastaks kavandatud aktsiisitõus tõstab toodangu maksumust neis harudes jämedalt kuni protsendi võrra, siis 2019. aastaks on mõjud kasvanud juba kordades suuremaks. Kõige kriitilisema valdkonnana saab MKMi hinnangul välja tuua maismaatranspordi.

Rahvusvahelistel autovedudel ei sõltu kulud ainult Eesti kütuse hinnast, samas transiitvedude puhul muutub Eesti osa transpordiketis kallimaks ning kaup võidakse ümber suunata teistele trassidele. Raudteevedude puhul on juba täna Eesti kahjuks asjaolu, et 2015. aastast ei saa enam kasutada erimärgistatud kütust, vaid kallimat diislikütust. Kuna diislikütuse puhul nähakse ette suuremat aktsiisitõusu, siis transiitvedude puhul halveneb Eesti positsioon veelgi.

Kuigi õhu- ja veetranspordis on kütuse kulu samuti suur, siis aktsiisitõusud ei puuduta rahvusvahelist transporti. Aktsiisist on vabastatud väljaspool Eestit ärilisel eesmärgil sõitvad laevad ning ärilisel eesmärgil kasutatavates õhusõidukites.

Aktsiisi tõus toob lisatulu riigile, samas kasvab vajadus täiendavaks toetuseks ühistranspordile. Koos aktsiisitõusuga kasvavad kulud kütusele ja seeläbi toetusele suurusjärgus üks miljon eurot aastas. Aktsiisitõusu kava täielikul realiseerumisel on vaja leida kate 2019. aastal nelja miljoni euro ulatuses võrreldes tänase tasemega.

Hinnatõusu kava

Koalitsioonilepinguga on kokku lepitud kava tõsta kütuse aktsiisi 2016. aastal diislikütusel 14 protsenti ning järgnevatel aastatel 10 protsendi kaupa, bensiinil läbivalt igal aastal 10 protsenti. Erimärgistatud kütuse aktsiis peaks moodustama 27 protsenti diislikütuse aktsiisist. Lisaks on mainitud ka maagaasi ning muude kütuste aktsiiside ühtlustamist energiasisalduse põhjal, mille kohta täpsemaid andmeid ei ole avaldatud, kuid aastal 2019 peaks nende aktsiisilaekumise kasv olema suurusjärgus 40 protsenti mootorikütuste aktsiisilaekumiste kasvust.

Kui täna on Eestis bensiini aktsiis Euroopa Liidus üks madalaimaid (25. koht, võrreldav teiste Balti riikide ja Poola tasemega), siis diislikütuse puhul on aktsiis mõnevõrra kõrgem ning Eesti on aktsiisi suuruselt 28 riigi seas 19. positsioonil. Kütuse jaehinnalt koos käibemaksuga on Eesti aga 26-27. kohal.

2016. aastaks kavandatud aktsiisitõus muudaks olukorda bensiini jaehinna osas mõõdukalt – Eesti jääks endiselt viimase kuue madalama riigi hulka, kuid teistest Balti riikidest ja Poolast läheksime mööda. Diislikütuse puhul halveneb aga Eesti positsioon rohkem – kütuse aktsiisilt tõuseks Eesti Euroopa Liidus 11. kohale, kütuse jaehinnalt aga 20ndaks.

Kavandatud aktsiisitõusud muudaks plaani täielikul realiseerumisel pilti aga oluliselt. Eesti oleks bensiiniaktsiisi suuruse põhjal 8. riik, võrreldaval tasemel Soomega. Diislikütuse aktsiis oleks aga üks Euroopa kõrgemaid, jäädes maha vaid Suurbritanniast ja Itaaliast.