Kaitseminister Margus Hanson ütles kolmapäeval riigikogus esinedes, et kaitseministeeriumis missiooniga tegelev komisjon arutab ka rahastamisküsimusi. Tema sõnul saadab ministeerium kaitseväe juhatajale kirja, milles palub 23. maiks esitada need allikad, kust võiks leida raha pärast seda, kui valitsus lisaeelarves rahaeraldust ette ei näinud. Veidi üle poole aasta kestev missioon maksab 22 miljonit.

Võimalike kärbete tegemisel tänavuses eelarves ei tohi puudutada skaudipataljoni, samuti valdkondi, mis on seotud jalaväebrigaadi loomise, õhuseire ja meremiinitõrje arendamise ning infoturbega, ütles minister.

“Ma kujutan ette, et ega see lihtne ei saa olema 20 miljonit kokku hoida, kuid siiski ma arvan, et see on võimalik,” nentis Hanson, kes neljapäeval arutab asja kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsiga.

Minister lisas, et teatud summa on lubanud anda ka Ameerika Ühendriigid, kuid selle suurusest ja laekumisajast on praegu vara rääkida.

Küll aga peavad rahastamisallikad olema selged enne, kui valitsus võtab vastu korralduse missioonile lähetatava üksuse moodustamise kohta. Hansoni sõnul võib korraldus jõuda valitsuse istungile juuni esimesel poolel.

Minister tõdes, et praegune 22 miljonit on kaks korda väiksem summast, mis esialgu arvati missioonile kuluvat. Ta ütles, et kulude kärpimisele aitas kaasa ka aprillis Kuveidis tingimusi täpsustamas käinud kaitseväe esindus.

Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu otsuse, millega lubab saata Iraaki, Katari, Kuiveiti ja Bahreini 55 Eesti kaitseväelast. Hanson on öelnud, et missioon koosneb kolmest osast. 32-meheline kergjalaväerühm hakkab valvama teatud objekte, nende tegevusala asub tõenäoliselt Bagdadist põhjas.

11-liikmeline kaubakäitlusmeeskond hakkab Kuveidis maha laadima piirkonda saabuvat varustust ja võib-olla ka julgestama selle transporti Iraaki. Kolmeliikmeline miinituukrite meeskond peab tegema lõhkekehasid kahjutuks. Selle tegevuskohaks võib jääda Bahrein.