Muravjova ei näe midagi halba selles, kui inimestest, kes on midagi saavutanud, filmi tehakse.

Tema sõnul on kahetsusväärne, et antud juhul oli tegemist valdavalt Reformierakonna poliitikutega. Selline juhus on tema sõnule esimene MISA praktikas ja ta nõustus saatejuhi väitega, et poliitikuid on filmisarjas ebaproportsionaalselt palju. Kokku valmis sarjas 18 filmi, millest enamus on tema sõnul siiski mittepoliitikutest.

„Kui me menetleme projekte, siis projekt räägib sisust, mida kavatsetakse teha,“ tutvustas Muravjova projektide rahastamist. „Projekti tegijad ise otsustavad, mis teemad nad saatesse võtavad ja keda nad sinna kutsuvad.“

Antud projekt oli ellu kutsutud selleks, et tutvustada venekeelsetele inimestele tublisid ja edasijõudnud inimesed, kes on teinud palju tööd Eesti hüvanguks, kultuuritegelasi ja näiteks Eesti toiduga tegelevaid ettevõtjaid.

Muravjova sõnul ei hinda ükski MISA töötaja ise projekti, komisjonides on teised inimesed. Tema sõnul on vaja edaspidi teha üksikasjalikumad projektid ja konkursi tingimused kindlasti täpsustuvad.

„Poliitikud võivad raha tagasi nõuda, see on nende õigus ja sotsiaalse närvi näitaja, aga me ei saa tunnetega rahaga tegeleda,“ kõneles Muravjova. „Raha tuleb lugeda ja meie lähtume ainult reeglitest, mis on koostatud rahastajate poolt.“

Muravjova selgitas, et projektide aruanded esitatakse alles pärast projekti lõppu. Kui taotleja on eksinud, siis on võimalik ka raha tagasi küsida. Antud juhul ei osanud Muravjova öelda, kas Inforing peab portreefilmide eest raha tagasi maksma, sest projekt lõpeb aasta lõpus ja aruannet ei ole veel esitatud.