Mis saab siis, kui sundliidetav vald vastu põtkib?

 (66)
Juuru lasteaed ja vallamaja
Juuru lasteaed ja vallamajaFoto: Ilmar Saabas

Väikeomavalitsused, mis ei ole veel suurematega liitumiseks kokkuleppeid sõlminud, said ülemöödunud nädalal "viimase hoiatuse," ent osad omavalitsused ei kavatse sellest kuigivõrd välja teha.

Kirja said vallad, kes pole kellegagi midagi kokku leppinud, aga ka need omavalitsused, kes on küll liitumised kokku leppinud, kuid ei saa ka pärast liitumist kokku vaja minevat 5000 elanikku.

"Nüüd on neil aega kolm kuud, et alustada ühinemisläbirääkimisi selle partneriga, kellega vabariigi valitsus neil soovitab," ütleb rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet. Tähtaeg kukub mai keskel.

Sarnet tõdeb, et kuigi tähtaeg on maikuus, võib juba praegu eeldada, et teatud vallad riigi plaaniga endiselt päri ei ole. Valitsus teeb lõplikud otsused juunis või juulis. Oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistel valitakse juba uute, liituvate omavalitsuste volikogud.

"Me nägime seda ka eelmisel aastal, kui oli teada, et 1. jaanuar on see kuupäev, mis hetkeks tuleb teha vabatahtlik ühinemisotsus. Oli ju paljugi KOV-e, kes seda ei teinud ja läksid hoopis riigikohtusse, kus nad ootasid viimase hetkeni, et riigikohtust tuleb neile selline otsus, mis võimaldaks neil ühinemisteemaga mitte tegeleda. Paraku see nii ei läinud," kirjeldab Sarnet.

Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet Foto: Mattias Tammet
Seotud lood:

"Ühe korra on nad juba omavalitsuse elanike suhtes vastutustundetult käitunud. Sest sellega annavad nad ju käest igasuguse võimaluse selleks, et ise kujundada seda, milline saab omavalitsus olema, milliseid teenuseid osutatakse, kus on teenuse otsustamise punktid. Ehk et kui nad ei pea läbirääkimisi kellegagi, siis ei saa ka ju eeldada, et nende huvisid kusagil lepingus või kokkuleppes kajastatakse. Ja siis ei olegi tõesti muud teha kui et peab tulema riik ja ütlema, kuidas ja kellega koos elada," lisab Sarnet. "Kui nad üldse midagi ei tee, siis ei ole midagi teha - võtame jälle välja haldusreformi seaduse. Seal on kirjas, et maavanem peab sel juhul need vajalikud toimingud ära tegema, et selle ühinemisega saaks edasi minna."

Seda, et tõrkujatel mingeid igapäevaseid probleeme tekiks, Sarnet samas ei usu. "Peale kohalike omavalitsuse valimisi tekib suurem vald ja eks siis uus vallavalitsus hakkab seda juhtima. Seda, et inimestel jääksid teenused saamata, seda ohtu küll ei ole, sest omavalitsus peab teenuseid osutama," ütleb Sarnet.

Riik teenuseid ei osuta

Kõik nii optimistlikud ei ole. "Riigi poolt mingit sekkumismehhanismi meil ei ole. Kui tekivad mingid probleemid ja elanikel on mingid õigused jäänud tagamata, saavad need elanikud ise pöörduda kohtusse," ütleb ministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste, ehkki temagi ei pea seda väga tõenäoliseks. "Seal, kus mehed ei istu omavahel ümber laua ja kokku ei lepi, on selgelt teatud ohukohad sees, et mingid väikesed augud võivad kuhugi jääda," tõdeb ka Sarnet.

Üks neist, kes on avalikult välja öelnud, et neil pole kavatsustki sundliitumisele alluda, on Juuru vald. "Meil on seadusejärgne õigus küll kaitsta ja põhjendada oma praegust seisukohta, aga olgem ausad, me teame täpselt, et valitsus meile seda võimalust ei anna," ütleb vallavanem Margus Jaanson.

Umbes 1500 elanikuga Juuru oli üks neist, kes riigi sundliitmispoliitika vastu kohtusse läks ja detsembris kaotas. Vallavanem tõdeb, et üksinda jäämise plaani neil enam pole, ent sundliitmisega siiski kaasa ei taha minna, sest nende jaoks valitud omavalitsus ei sobi neile.

Ma ei kahtle, et me jõuame sellega ka kohtusse
Juuru vallavanem Margus Jaanson

Riigi plaani kohaselt peaks Juuru liituma tekkiva Rapla vallaga, samas kui Juuru enda soov on liituda hoopis Kohilaga. Juurulaste hinnangul on probleem selles, et Raplaga peaks liituma ka Kaiu vald, aga Juuru on täpselt Kaiu ja Rapla vahel, mistõttu ei oleks Kaiul Raplaga ühist piiri, kui Juuru liitub hoopis Kohilaga.

"Täna on meil Kohilaga läbirääkimised pooleli, vormistame endale lepingut. Oleme selle vastu, et meid sundliidetakse sinna, kuhu me ise mina ei taha. Läheme igal juhul enda kaitsmisega lõpuni. Ma ei kahtle, et me jõuame sellega ka kohtusse," sõnab Juuru vallavanem Jaanson. "Koostöö meil juba käib, ajalooline ja kultuuriline taust sobib kokku. Miks meile seda võimalust täna ei anta?"

Ühe viisina, kuidas sundliitmisele vastu seista, näeb Jaanson lihtsalt venitamist. "Sest ka maavalitsuste reorganiseerimine on täna väga aktuaalselt käimas ja maavalitsustele on antud täna ülesanne korraldada see sundliitmine ära," selgitab Jaanson. Kui juriidilised protseduurid venima jääks, tekiks risk, et valimisteks ei jõuta uut valda moodustada.

"Eks me sel juhul oleme järgmised neli aastat omaette. Muidu peaks uus omavalitsus tegema uued kohalike omavalitsuste valimised. Ka nende suhtes, kes täna omavahel on juba liitunud. Aga see on ebaloogiline. Keegi ei hakka ju kohe pärast valimisi meie pärast uusi valimisi tegema," leiab Jaanson.

"Riigikohus oleks võinud septembris oma otsuse teha, aga tegi hoopis detsembris. Kui see oleks olnud septembris, siis oleks me jõudnud läbi rääkida nii Kohila kui Raplaga, kuigi me Rapla läbirääkimised välistasime kohe. Ei ole meie üksi siin selles supis süüdi," lisab ta.