"Laulupidude tähendus on muutunud olenevalt sajandist, riigikorrast. Kindlasti ka iga inimese jaoks on see erinev. Kui ma vaatan laiemalt – mina mäletan viimase 40 aasta laulupidusid. Üks põhiline tähelepanek on, et eestlased hakkavad käituma teistmoodi, kui nad tavaliselt käituvad. Ma olen selle enda jaoks võtnud kokku nii, et laulupidu on see, kus avaldub eestlase kui rahvuse kvintessents, mida me muidu suudame päris hästi varjata ja tahaplaanile suruda," rääkis Üleoja.

"Laulupeol on eestlased reeglina rõõmsad, nad naeratavad väga palju ja toimetavad koos viisil, mis ei ole neile muidu omane," lisas Üleoja.