Norwalki ehk noroviirused põhjustavad inimestel gastroenteriiti, mis on tuntud ka kõhugripi või talvise oksendamistõvena.

Noroviirushaigus ei ole tavaliselt raske kuluga, kuigi inimene võib tunda end väga haigena ja oksendada korduvalt. Haigestunud paranevad ühe-kahe päeva jooksul ning pikaajalisi tervisehäireid ei teki. Kui haigestunu ei suuda juua piisavat hulka vedelikku oksendamise ja kõhulahtisusega kaotatud vedeliku asendamiseks, siis võib tekkida organismis vedelikupuudus ja sel juhul võib olla vajalik arstiabi. Vedelikupuudus tekib tavaliselt ainult väikelastel ning väga vanadel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel.

Millised on noroviiruste nakkusallikad?

Noroviirused esinevad nakatunud inimese roojas ja okses. Haige inimene nakatab teisi saastatud toidu või joogiga, saastatud pinna või esemete ja seejärel käega suu puudutamisel ning otsesel kontaktil nakatunud inimesega, näiteks noroviirusehaige hooldamisel või temaga toidu ja söögiriistade jagamisel

Noroviirusega nakatunud inimesed nakatavad teisi esimeste haigusnähtude tekkest kuni vähemalt kolm päeva parast paranemist. Mõned inimesed levitavad nakkust ka kuni kaks nädalat pärast paranemist. Selle tõttu on eriti tähtis, et noroviirushaigusest paranenud inimesed peseksid käsi ja kasutaksid teisi hügieenimeetmeid ka pärast terveks saamist.

Kuidas noroviirused levivad?

Noroviirused on väga nakkavad ja levivad ühelt inimeselt teisele väga kergesti. Nii roe kui ka okse on nakkavad. Eriti ettevaatlikult tuleb suhtuda kõhulahtisusega väikelastesse.

Noroviirustega võib nakatuda igaüks. Noroviiruse tüüpe on mitmeid ja inimorganismis tekib tüübispetsiifiline immuunsus. Seetõttu võib nakatuda noroviirushaigusse elu vältel korduvalt. Lisaks sellele on mõned inimesed geneetiliste tegurite tõttu nakatumisele tundlikumad ja põevad haigust raskemalt.

Milline on noroviiruste peiteperiood?

Noroviirushaiguse sümptomid algavad 24–48 tundi pärast viiruse sattumist organismi, kuid haigusnähud võivad tekkida erandina juba 12 tundi pärast viirusega kokkupuudet.

Millised on noroviirushaiguse nähud?

Noroviirushaiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib olla väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihastevalud ning üldine väsimustunne. Haigus algab järsult ja nakatunud isik tunneb ennast väga haigena. Haigus on tavaliselt lühikese kestvusega, 24–48 tundi. Oksendamine esineb lastel sagedamini kui täiskasvanutel.

Käesoleval ajal ei ole ühtegi viirusevastast ravimit, mis mõjub noroviirusele ja puudub ka nakatumist ennetav vaktsiin. Antibiootikumid noroviiruste, nagu ka kõigi teiste viiruste vastu ei aita. Tervetel inimestel kestab haigus tavaliselt lühikest aega. Nii kaua kui haigel on oksendamine ja kõhulahtisus, tuleb tal vedelikupuuduse vältimiseks rohkesti juua.

Väikelaste, vanurite ja teisi haigusi põdevate inimeste hulgas tekib vedelikupuudus sagedamini ning see ongi noroviirusnakkuse kõige tõsisem tagajärg. Vedelikupuuduse riski saab vähendada mahlade, vee või tee ja muu taolise joomisega. Seejuures on oluline meeles pidada, et spordijoogid ei asenda haigusega kaotatud toitaineid ja mineraale.

Kuidas vältida noroviirustega nakatumist?

Noroviirustega nakatumise vältimiseks tuleb pesta tihti käsi, seda eriti pärast tualeti kasutamist ja mähkmete vahetamist ning enne toidu valmistamist ja söömist. Puu- ja köögivilju tuleb enne söömist hoolikalt pesta. Saastunud pinnad tuleb puhastada ja desinfitseerida, kasutades kloori sisaldavat puhastusvahendit. Viirusega saastunud riided ja voodipesu tuleb pesta kasutades kuuma vett ja pesuvahendit. WC-pott ja selle ümbrus tuleb hoida puhtana. Noroviirusega nakatunud inimesed ei tohi valmistada toitu haigusnähtude esinemise ajal ja kuni kolm päeva pärast haigusest paranemist.