Mis juhtub, kui põrgukuumus jääb püsima
Me näeme saja aasta jooksul midagi täiesti teist, ennustab Tarand. See soojenemise jätkumine tähendab 2–6 kraadi keskmise temperatuuri tõusu, mis peaks kätte jõudma umbes aastaks 2050–2100.
Selline järsk kliimamuutus on arvestades maakera vanust ohtlik. “On selge, et katastroofe, näiteks orkaane on kõvasti juurde tulnud. /-/ Tormide sagenemine on selge ka Läänemerel.”
Liustike sulamine tähendab, et meri käib kõrgemalt ja veetase maailmamerel kah tõuseb. Aga sellega hirmutatakse inimesi ilmaasjata, leiab Tarand. “Kes on viisakalt maja sada meetrit rannast kaugemale ehitanud, nendel seda ohtu otse ei ole. Nii palju meri meie eluajal ei tõuse.”
Eestis on soojenemine esimesel pilgul kasulik, sõnab Tarand: mets kasvab paremini, võime hakata maisi kasvatama, nagu Hruštšov tahtis omal ajal,
“Aga üks häda on — kevadine põud süveneb kogu aeg,” nendib ta. “Kuna talved on pehmed, siis lume sulatamiseks kevadel energiat eriti ei kulu, ja see läheb kohe vee äraaurutamiseks. See on meil Eestis juba kümme aastat tagasi ära tõestatud.”
Kumb levib kiiremini, kas uputuste või veepuuduse tekitatud kahjud, seda on kuradi raske öelda, tunnistab Tarand. “Aga igal juhul see suurendab riske maailmas: tuleb juurde rahutuskoldeid, nälga, epideemiaid.”
Kas üks inimene saab midagi globaalse keskkonna säästmiseks ära teha, ja — kas tal on mõtet midagi teha?
Absoluutselt kindlasti saab, vastab Tarand. “Ja see algab väikestest asjadest, nagu: olla kasinam ja kokkuhoidlikum ja mitte loopida prügi metsa alla. Selliste asjadega tasub kah tegelda. Ja sellega peab tegelema väikesest peast, nagu skandinaavlased.”
