Minskis töötav Eesti ärimees: plahvatus ei põhjustanud paanikat
„Päris loomulik, et inimestel on hirm sees, aga paanikat kindlasti ei ole,“ rääkis ta Delfile. „Nagu ma kuulsin siin, siis eile peale plahvatust viisid taksojuhid inimesi tasuta sinna, kuhu vaja oli.“
„Ise ma ka töötan kesklinnas ja pärast tööd kella 20 ajal mõtlesin, et lähen poodi ja seal oli näha 20-30 kiirabi ja tuletõrjeautot,“ kirjeldas ettevõtja nähtut. „Täna käisin kesklinnas ja kõik jalutavad rahulikult. See tunnel, kus eile õhtul plahvatus toimus, on suletud ja sinna on päris palju lilli toodud.“
Eestist pärit ettevõtja, kes töötab Minski kontoris koos valgevenelastega rääkis, et kolleegid ei usu, et plahvatusele võiks veel teisi terrorirünnakuid järgneda. „Päeval oli siin jutt, et üks buss plahvatas, tegemist oli lihtsalt vana bussi ülekuumenemisega. Me ei usu, et midagi veel toimub,“ kõneles ta.
Valgevenelased on tema sõnul samasugused nagu eestlased. „Nad võtavad päris palju asju rahulikult, nad taluvad päris palju. Milleks tekitada paanikat?“ rääkis mees. „Inimesed kõik töötavad edasi, muidugi hommikul kõik rääksid plahvatusest, aga elu läheb edasi.“
Metrooga sõitjaid mõnevõrra vähem
Kuna ilm on ka juba kevadine, siis inimesed, kel sõita oleks paar peatust, pigem jalutavad. „Paanikat tegelikult ei ole,“ sõnas ta.
„Homme lendan tagasi Tallinnasse ja peas on ikkagi mõte, et võib-olla nad korraldavad midagi ka lennujaamas,“ kõneles mees oma tunnetest. „Õnneks loogika ütleb, et midagi sellist ei saa olla, sest Minski lennujaamas on alati palju vähem rahvast kui näiteks Riias või Stockholmis, siin poleks lihtsalt mõtet plahvatust korraldada.“
Plahvatuse korraldaja teadmata
Plahvatuse korraldaja suhtes Minskis täit kindlust veel pole. „Opositsioonimeelsed jõud internetis pakuvad, et plahvatuse taga võib olla ka Lukašenka, kuid mõned ütlevad jälle, et milleks talle seda vaja on,“ avaldas ettevõtja rahva hulgas ringleva kahtluse.
Ta märkis, et Valgevenes on praegu suured majanduslikud sündmused - valuutat ei saa osta, toidupoes hinnad tõusevad, Euroopast tulevad kaubad saavad varsti otsa, oodata on 30-protsendilist devaldavtsiooni.
„Riik soovib, et inimestel ei oleks valuutat käes,“ põhjendas ta. „Pangad ei müü valuutat inimestele ja kui mõni erafirma tahab valuutat osta, siis tuleb seda osta börsilt, mis on üle 10 protsendi kallim kui keskpangast ostes.
Inimesed on hämmingus
Eesti-Valgevene ühisfirma OÜ Revel-Stal JSC juhatuse esimees Oleg Nurme rääkis Delfile, et kõik tema äripartnerid Valgevenes on juhtunust hämmingus, aga keegi ei oska öelda, kelle korraldatud plahvatus oli.
„Kõik küsivad – miks?“ sõnas Nurme, kes on oma äripartneritega vestelnud telefoni teel. Homme jõuab ta Minskisse ja keegi pole plahvatuse pärast töökohtumisi edasi lükanud. „Sellepärast elu seisma ei jää,“ sõnas ta.
