Ministrivangerduste tõttu riigikogust lahkuv Kalle Muuli: juhtimisprobleemide kõrval puudub IRL-il ka järelkasv
IRL-i uue esimehe Helir-Valdor Seederi ministrivangerduste tõttu peab riigikogust lahkuma Kalle Muuli. Muuli loodab, et kaitseministriametit pidama hakkavast Jüri Luigest saab kogu valitsuse tugisammas. IRL-i murekohana näeb Muuli aga seda, et erakonnal puudub poliitiline järelkasv.
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige, riigikaitsekomisjoni ja korruptsioonivastasesse erikomisjoni kuuluv Kalle Muuli plaanib esmalt lõpetada pooleliolevad tööd riigikogus, seejärel loodab ta leida aega tennise mängimiseks. Muuli ei välista ka kohalikel valimistel kandideerimist.
Kas riigikogust lahkumisega lõpeb ka poliitiline karjäär või plaanite ka edaspidi poliitikas kaasa lüüa, uuesti kandideerida näiteks kohalikel või riigikogu valimistel?
Mõtlen praegu rohkem sellele, kuidas Toompeal pooleliolevad tööd kiiresti ära lõpetada. Seepärast pole jõudnud ka mingeid plaane tulevikuks teha. Kui riigikoguga ühel pool, eks siis vaatan, mis edasi saab. Praeguse seisuga ma kohalikel valimistel kandideerida ei kavatse, aga iial ei tea ette, kuidas elu tegelikult läheb.
Te läksite ministriks saanud Margus Tsahkna asendusliikmena riigikokku ning astusite seetõttu ka IRL-i. Milliste tunnetega lahkute riigikogust? Kas tunnete end kuidagi altveetuna, pettununa, et lahkuma peate?
Ausalt öeldes pole mingeid suuri tundeid. Natuke kahju on, et mõned asjad, mida oleks tahtnud riigikogus ära teha, jäävad tegemata. Aga samas on hea meel, et nüüd jääb rohkem aega muudeks, poliitikaga mitte seotud asjadeks. Läksin Toompeale selge ja kindla teadmisega, et see töö on ajutine ja võib olla isegi väga lühiajaline, nii et lahkumine pole minu jaoks sündmus. Olen sellega kogu aeg arvestanud, et väga suure tõenäosusega pean töö riigikogus lõpetama enne järgmisi riigikogu valimisi.
Millisena tundub teile üleeile eestseisuses kinnitatud kolme ministri vahetus ning kas kandidaatide valik on põhjendatud? Aitab see kuidagi IRL-i seisu paranemisele kaasa?
Erakonna uus esimees on öelnud, et kõik senised IRL-i ministrid said oma tööga väga hästi hakkama. Kuidas uued ministrid hakkama saavad, eks seda näitab aeg. Jüri Luige naasmise üle poliitikasse ja valitsusse on mul väga hea meel. Loodan, et temast saab mitte ainult IRL-i valitsusdelegatsiooni, vaid kogu valitsuse tugisammas.
Ütlesite märtsis Eesti Päevalehes ilmunud loos, et IRL vajab muutusi ja üks väga oluline muudatus on eestseisuse liikmete arvu vähendamine. Seda tehti, aga 3 inimese võrra: 24lt 21le. Kõige olulisemaks nimetasite, et võimaldataks e-hääletus erakonna juhtorganite valimisel. Seda ka tehti. Samas jäi põhikirja klausel, et ühel liikmel on kogude valimistel mitu häält, mida teie probleemseks pidasite. Kas need muudatused on piisavad või teie hinnangul märkimisväärsed selleks, et IRL võiks sisemiselt muutuda? Kui ei, siis mida peaks erakonnas veel muutma ning kas selleks on tahet?
Kuna erakonna volikogu ei kiitnud heaks eelmise esimehe ettepanekuid erakonna põhikirja muutmiseks, mida ka ka mina toetasin, siis ei kandideerinud ma suurkogul erakonna juhtorganitesse. Aga see ei tähenda, et minu seisukohad erakonna juhtimise asjus on muutunud. Arvan jätkuvalt, et erakonda peaksid juhtima tipp-poliitikud, aga praegu on eestseisuses silmatorkavalt palju inimesi, kes pole isegi mitte poliitikud, vaid on poliitikute abilised ja nõunikud. Ent juhtimisprobleemid on vaid üks mure. Märksa suurem probleem on see, et IRL-il puudub loomulik poliitiline järelkasv. Eelmiste valimiste eel liitus erakonnaga küll palju tuntud inimesi, kuid erakonna enda (noorteorganisatsiooni) seest ei ole juba aastaid esile kerkinud uusi säravaid poliitikuid. Uue poliitikute põlvkonna kasvatamise töö on jäetud kahjuks tegemata. Nii juhivadki erakonda ikka samad inimesed, kes olid tüüri juures juba siis, kui Isamaaliit ja Res Publica kümme aastat tagasi liitusid.
Mida nüüd lähiajal edasi plaanite teha, kui riigikogust lahkute?
Kui ilm vähegi lubab, siis püüan lähiajal rohkem tennist mängida. Riigikogu on üks suur ajaröövel ja sporditegemiseks on mul viimastel aastatel märksa vähem aega olnud kui varem. Püüan selle vea nüüd parandada. Aga ainult tennisele pühenduda ma kahjuks siiski ei saa. Mul on pooleli päris mitu projekti, eriti just kirjastamise vallas, mille tähtajad suruvad peale. Seega pean ka suvel ilmselt nendega veidi tegelema. Näiteks just täna sain Riiast teate, et mu kirjastus võitis konkursi Maria Sharapova sügisel USA-s ilmuva elulooraamatu "Unstoppable" väljaandmiseks Eestis ja eesti keeles. Pean nüüd hakkama kibekiiresti sellega tegelema, aga on ka muid ja hulga tähtsamaid-suuremaid pooleliolevaid asju, mis tuleb veel selle aastanumbri sees ära lõpetada.
