Varasemaga võrreldes on jagatud kaheks sotsiaalministeeriumi valitsemisala, kus töö ja tervishoiu valdkonda hakkab juhtima tervise- ja tööminister ning sotsiaalkaitsega seonduvat sotsiaalkaitseminister.

Varasemate ministriportfellidega võrreldes jagati ümber rahvastikuministri vastutusala, muudatusi tehti ka väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri vastutusalas ning selle asemel moodustati ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ametikoht.

Tervise- ja tööministri vastutusvaldkonnas on rahva tervise kaitse, tervishoid ja tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja meditsiiniseadmed, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna korraldamine. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik hakkab olema Eesti Haigekassa nõukogu esimees ja Eesti Töötukassa nõukogu liige.

Sotsiaalkaitseministri Signe Riisalo vastutusvaldkonnas on sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalhoolekande, pensionisüsteemi (sealhulgas eri-, soodus- ja väljateenitud aastate pensionid), pere- ja rahvastikupoliitika kavandamine ja korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine, laste õiguste tagamine ja heaolu edendamine ning puudega inimeste elukvaliteedi edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine.

Ettevõtlus- ning infotehnoloogiaministri Andres Suti vastutusvaldkonnas on kaubanduse, teenuste, tooteohutuse, metroloogia, standardimise, sertifitseerimise akrediteerimise, tegevuslubade ja majandustegevusteadete, registrite, tarbijakaitse küsimused ja sellega seotud asutused. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri vastutusvaldkonnas on ka väliskaubanduse valdkond ja välisministeeriumi vastavate struktuuriüksuste tegevuse suunamine.

Varasema rahvastikuministri vastutusvaldkonna küsimused jagunevad edaspidi sotsiaalkaitseministri, siseministri ja osaliselt välisministri vahel.

Rahvastiku ja perepoliitika küsimused kuuluvad edaspidi sotsiaalkaitseministri vastutusalasse. Kodanikuühiskonna arengu, rahvastiku toimingutega ja usuliste ühendustega seotud küsimused kuuluvad siseministri vastutusvaldkonda.

Uussisserändajate ja väliseesti kogukonna küsimused jagunevad vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele siseministeeriumi (ränne) ja välisministeeriumi vahel (kodanike huvide kaitse välisriikides).