Minister soovitas kiirusemõõtjat kihlveokihutajate püüdmiseks, kes stardivad kaugemalt mäe alt ning kihutavad kummide vilinal üle ristmiku, tekitades liiklusohtlikke olukordi ja öises väikelinnas lärmi.

“Turvakaameraga ühendatud kiirusemõõtja abil on lihtne kindlaks teha, millise numbrimärgiga autole mõõdetud kiirus kuulub, kes juhtis sõidukit ning mitu inimest autos oli,” rääkis Loodus Võru linnajuhtidele ja korrakaitsjatele.

Võru politseiprefekt Kalev Ilves avaldas lootust, et linna keskväljakule paigaldatud 360kraadise liikuvusega turvakaamera aitab saavutada kontrolli narkoärikate üle.

“Narkovahendajate meelispaigaks on just Vabaduse väljak, kus nad amfetamiini ja teisi mõnuaineid autost autosse sokutavad, tühjendavad tuhatoose ja vilistavad oma lõbuks kumme,” ütles Ilves ETAle.

Tallinna liikluspolitsei komissar Villu Vane ütles ETAle, et kihutajate kindlakstegemiseks kasutatavad fotoseadeldisega kiirusemõõtjad olid töös juba miilitsa ajal, kuid Eesti politseil neid veel ei ole. Vane arvates ei saa video või fotoseadeldisega varustatud kiirusemõõtjaga päris täpselt auto roolis olnud isikut kindlaks teha. “Sakslased kasutavad üle miljoni krooni maksvat seadeldist, mis võimaldab mootorratturi näo kiivri visiiri alt välja suurendada, kuid juhi nimi ei ole igaühele ninale kirjutatud,” rääkis Vane. Tema sõnul planeeris A Le Coq seade paigaldamist, mis võimaldab autojuhil endal teele üles pandud tabloolt sõidukiirust kontrollida.

Võru linnapea Tõnu Jõgi täiendas turvasüsteemi hüvede loetelu keskväljakul peetavate massiürituste turvamisega. Jõgi nimetas linna rahvarohkemate üritustena aastavahetuse ilutulestikku ja läheneva folkloorifestivali massitantsu, millest politseil on kaamerapildi abil prefektuuris parem ülevaade kui kohapeal viibival patrullil.

Võru politsei ja turvafirma ESS Lõuna andmeil on Võrru paigaldatud turvakaameratest olnud juba abi kahe kaupluseröövli paljastamisel.

Turvakaamerad koos vastuvõtusüsteemi ning paigaldusega maksid kokku ligi 173.000 krooni, millest 80.000 krooni sai linn siseministeeriumilt ja ülejäänu Võru korrakaitsefondilt.

Siseminister ütles Võrus, et praeguseks pole veel turvakaameraid saanud Eesti kolm maakonnakeskust. Riik investeerib Looduse sõnul maakondade turvasüsteemidesse aastas ligi 1,5 miljonit krooni.