Eesti on viimane NATO riik, kus puudub reeglistik allumatu tsiviillennuki ründamiseks. Praegu on töö selle eelnõuga lõppjärgus, varsti peaks see minema ka teistesse ministeeriumidesse tavapärasele kooskõlastamisele, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Praegu töötatakse eelnõu projektiga, käimas on veel mõned erialased konsultatsioonid,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko.

Kuigi Mikko ei soovinud laskuda valmiva eelnõu detailidesse, kinnitas ta siiski, et isikuks, kes võiks plaani kohaselt anda käsu mõne tsiviillennuki vastu jõu kasutamiseks, võib saada kaitseminister.

Kuidas täpselt hakatakse Eestis tulevikus kindlaks määrama, millise lennuki vastu võib jõudu kasutada ja millise vastu mitte ning kuidas hakkab toimima vastav käsuahel, Mikko veel täpsustada ei tahtnud.