Minister Reinsalu edastas eelnõu muudatusettepaneku: loobutakse kurjategija nime avaldamise keelust
Eile ilmunud Euroopa Komisjoni justiitsvoliniku Věra Jourová intervjuust selgus, et GDPR-i tähe all on Eesti parlamenti jõudnud seadusemuudatus, mis näeb ette salastada edaspidi ka kõigi süüdimõistetud kurjategijate nimed. Täna kinnitas justiitsminister Urmas Reinsalu Delfile, et eelnõu muudatusettepanek on põhiseaduskomisjonile edastatud.
Justiitsminister Urmas Reinsalu edastas põhiseaduskomisjonile isikuandmete kaitse seaduse ja selle rakendusseaduse eelnõude muudatusettepanekud, millega loobutakse muuhulgas kohtuistungi andmetes süüdistatava nime avaldamise keelust ja füüsilise isiku väärteokaristuste avaldamise piirangust.
"Põhiõigustel ei ole hierarhiat, need on kõik võrdselt olulised, mistõttu on meie kohustuseks seadusi koostades kaaluda erinevate isikute põhiõiguseid. Kohtumisel ajalehtede liidu esindajatega ja õigusekspertidega saavutati kokkulepe, kuidas oleks võimalik isikuandmete kaitse tulevikus tagada ilma täiendava salastamiseta. Vastasel juhul saaks kannatada kohtupidamise avalikkuse põhimõte ja see piiraks paratamatult meedia võimalusi kajastada toimuvaid kohtuistungeid. Kaalusime eelnõule esitatud arvamusi ja otsustasime leida lahenduse, mis tagab korraga nii kohtupidamise avalikkuse kui ka isiku õiguste kaitse," põhjendas justiitsminister Urmas Reinsalu.
"Muudatusettepaneku kohaselt jääme väärteokaristuste puhul kehtiva korra juurde, sest väärtegudena on Eestis karistatavad väga erinevad üleastumised ning nende suhtes on avalik huvi olemas. Kõige väiksemate esmakordsete väärteokaristuste andmed jäävad endiselt avalikkuse eest varjatuks, nendel juhtudel peab inimesel olema võimalus oma vigadest õppust võtta ilma avalikkust kaasamata," ütles Reinsalu. Ühtlasi ei tõsteta karistusregistrist andmete väljastamise tasu.
Lisaks otsustati eelnõust välja jätta muudatus, mille kohaselt kohtuistungi toimumise kohta avaldatavates andmetes ei avaldata süüdistatava nime (alaealiste puhul nimetähti). See, et kohtuistungi toimumise kohta avaldatavad andmed ei oleks kopeeritavad, tagatakse tehniliste abinõudega.
Samuti loobub justiitsministeerium liiklusregistrit puudutavast muudatusest. Nii saavad inimesed ja ettevõtted ka edaspidi õigustatud huvi korral liiklusregistrist andmeid, sh infot sõiduki omaniku kohta.
Ühtlasi teeb justiitsministeerium ettepaneku, et okupatsiooniaegsete võimuasutuste tegevust ei tohiks üldpõhimõttena salastada isikuandmete kaitsele tuginedes.
