Ulla Ilissoni kuupalk on kõrgem presidendist või peaministrist. Minister Reps pole seni kommenteerinud, miks nii.

Kuna Reps kommentaari Kurmi väitel praegu anda ei saa siis lisas ta omalt poolt, et rahvusvahelistes suurkorporatsioonides tippjuhkonda kuulunud inimestel on töötasule teistsugused ootused ning nende tööleasumine riigiasutuses ei ole kuigi tavapärane. "Riigisektor sellest kindlasti võidab, kui erasektori parimat teadmist ja kogemust on võimalik kaasata. Kahju oleks sellest, kui erasektori tippjuhtide niigi tagasihoidlik soov Eesti riigiasutustesse töösse panustada väheneb või kaob," kommenteeris Kurm.

"Peadirektoriks valitud rahvusvahelises kontsernis tippjuhina töötanud Ulla Ilissoni roll ja vastutus on asutuse loomisel ja eestvedamisel väga suur," lisas Kurm. Töötasu lepiti kokku läbirääkimiste käigus.

Kurmi sõnul ei õnnetunud esimesel katsel vastavat juhti ametikohale leida. Kokku osales siis 12 kandidaati. Teisel korral aga 14 kandidaati. "Mõlemal korral oli dokumendivoor, testid, intervjuu ning lõppvooru pääsenute puhul vestlus komisjoniga," sõnas Kurm. Samuti juhtis ta tähelepanu, et tippjuhtide valimisega tegeleb riigikantselei juures tegutsev teenistuse tippjuhtide valikukomisjon.

Mõni aeg tagasi kirjutas Eesti Päevaleht loo sellest, kuidas uus haridus- ja noorsooameti juht Ulla Illison tegutses asutuses mitteametlikult juba enne konkurssi võitmist: pani plaane paika ning intervjueeris uusi osakonnajuhte.