Minister Mäggi külastab Eesti väikseimat valda

Riigihalduse minister Janek Mäggi külastab täna Eesti kõige pisemat valda, Liivi lahes asuvat Ruhnu saart.

Eesmärk on kohtuda kohaliku omavalitsuse ja kogukonna esindajatega ning teha saarel ringkäik.

Ruhnu on väikseima elanike arvuga omavalitsus Eestis. Püsielanikke elab seal tänavuse 1. juuni seisuga 163, neist aastaringselt 60.

„Olla kõige väiksem tähendab tihti vajadust olla sitkem ja vastupidavam kui teised,“ ütles minister Mäggi. „Õigustatult nimetatakse Ruhnut Riia lahe pärliks, sest väikesaar on eriline nii oma inimeste, looduse kui ka saarel säilinud ruhnurootsi-aegse arhitektuuriga.“

Ruhnu on Eesti lõunapoolseim saar, see asub Lätile lähemal kui Eestile. Saare pindala on 11,9 km², pikkus 5,5 ja laius 3,5 km.

Lähim koht mandrile on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kaugus Kihnu saareni on 54 km, Kuressaarde 70 ja Pärnusse 96 km, mis on ligikaudu sama kauge maa kui Riiga.

Ruhnu on vald, mis kuulub Saare maakonda. Haldusreformi käigus taotles Ruhnu vald merelise saarvalla erandit ja valitsus otsustas valda teiste omavalitsustega mitte ühendada.

Rootslased nimetavad Ruhnut Runöks. Esimesed inimasustuse jäljed Ruhnus pärinevad kiviajast. Kirjalikult märgiti Ruhnut esimest korda Kuramaa piiskopi vabaduskirjas 1341. aastal.

19. sajandi lõpus elas saarel Rootsi kogukond. Elanike arv oli siis üldse suurim – ligikaudu 300 inimest. Rootslased lahkusid saarelt 1944. aastal Teise maailmasõja keerises, saar asustati pärast seda mandrieestlastega. Säilinud on ruhnurootsiaegne arhitektuur, mis võeti muinsuskaitse alla.

„Ruhnu vallale kuulub vaid 7% territooriumist, 66% Rootsi kodanikele“, nendib minister. „Naljaga pooleks võime öelda, et Rootsi aeg kestab siin edasi. Kui saame transpordiühenduse ja spetsialistide eluaseme-mure ka kännu tagant lahti, võime oma tööga rahule jääda."

Viimaste aastate suurimad riigi rahastatud investeeringud on olnud 560 000 eurot Ruhnu kooli renoveerimiseks ja 500 000 Enefit Greeni päikesepargi arenduseks, mis valmib novembris ning parandab oluliselt Ruhnu energiakindlust. Korda on tehtud sadam, raamatukogu ja rahvamaja.

Saarel on kaks kirikut, muuseum, tuletorn ja kool, kus õpib üheksa last. Suviti tegutsevad mõni turismitalu ja kohvik.