Nimelt soovib keskkonnaministeerium Jägalast teha lõhelistele sobivat elupaika, kuid selle muudab problemaatiliseks asjaolu, et tegemist on muinsuskaitsealaga.

Kolmapäeval kohtus kultuuriminister Tõnis Lukas keskkonnaminister Rene Kokaga, et seda küsimust arutada, kuid üksmeelselt leiti hoopis selles, et probleemi pole võimalik kahe ministeeriumi tasandil lahendada ning see tuleb viia valitsuse lauale.

"Siin ongi väga palju keerulisi aspekte," sõnas Lukas Delfile. "On looduskaitselised, muinsuskaitselised, kohalike elanike vaated, energiamajanduslik - sest elektrijaam toodab seal hüdroelektrijaamadest üldse enim elektrit," loetles ta.

Lukas rõhutas, et peab oluliseks Linnamäe hüdroelektrijaama säilitamist tegevenergiatootjana: "Kogu austuses kalade vastu, ma pean oluliseks alles 15 aastat tagasi taastatud ja korralikult korda tehtud muinsuskaitsealust objekti säilitada just nimelt tegevenergiatootjana tema algses rakenduses, sest nii säilib ta kõige paremini."

Keskkonnaministeeriumil on asjast teine nägemus. Kui pais lammutada, siis annaks umbes viie kilomeetri pikkune taastatud lõik joast mereni igal aastal hinnanguliselt 7600 kuni 12 600 lõhe, selgitas Kokk suvel Lukasele saadetud kirjas.

See võimaldaks Eestis aastas toota 1140 kuni 1890 täiskasvanud lõhe, mis omakorda lubaks tõsta Soome lahe lõhekvooti.