Kolm aastat ettevalmistatud üleminek lõpukirjandilt osaoskuste testile osutus tühjaks tööks ja kirjand peaks Maimetsa hinnangul saama eluaega veel vähemalt kolm aastat, vahendas Eesti Päevaleht raadiot Vaba Euroopa.

“Juhul kui osaoskuste test tuleb, siis kindlasti mitte enne aastat 2006,” ütles Maimets. “Ka 2006 tuleb ta siis, kui me enne uue õppeaasta algust oleme jõudnud arusaamale, et on olemas mingi osaoskuste testi vorm, mis on rakendatav ja soovitud tulemusi andev.”

Keeleeksami reformi külmutamist põhjendas Maimets sellega, et Eesti hariduses valitseb niigi eksperimentaalse iseloomuga ja kehvalt ettevalmistatud ümberkorralduste üleküllus. “Poole tee peal ei vahetata mängureegleid,” lisas minister.

Tartu Kivilinna gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kadri Ottensoni hinnangul eeldaks test täiesti teistsugust ja igavamat õpet. “Osaoskuste eksam nõuab väga suurt mälumahtu. See nõuab seda, et teatud grammatikaosad peavad olema väga hästi drillitud,” selgitas Ottenson. “Miks me väga kirjandit tahtsime, oligi see, et ükski eksam ei ole jätnud loovusele ruumi.”

Maimets kinnitas, et tema hinnangul peaks iga koolilõpetaja olema võimeline end argumenteeritult väljendama. Samas möönis ta, et leidub õpilasi, kelle võimetega klapiks testivorm paremini kui pikk arutlus.

Raadio Vaba Euroopat konsulteerinud haridusspetsialist märkis, et Euroopas rakendatakse emakeeleoskuse kontrollimisel pigem osaoskuste teste. Kirjand on säilinud veel soomlastel.