Minister Helmen Kütt oleks valmis arutama lastetute inimeste maksustamist

 (252)
Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt
Sotsiaalkaitseminister Helmen KüttFoto: Rauno Volmar

Sotsiaalkaitse minister Helmen Kütt peab mõistlikuks arutada lastetoetuse maksu kehtestamist lastetutele inimestele alates 30. eluaastast, millest laekuva rahaga saaks toetada laste kasvatamist.

"Ma tean, et see on ebapopulaarne, aga ma oleks valmis ühiskonnas seda ideed arutama," ütles Kütt Kuku raadio saates "Ministri vastuvõtt".

Kütt pani ette kehtestada mitte lastetusmaks, aga lastetoetuse maks inimestele, kelle ei ole lapsi või kes ei ole ka lapsendanud.

"See ei ole represseeriv maks," rääkis Kütt. See oleks tema sõnul lastetu inimese palgast näiteks pool protsenti fondi, mida kasutatakse laste kasvatamiseks ja see annaks lastetule inimesele moraalse õiguse saada tulevikus ka hoolekandeteenuseid. Teiste hulgas kehtiks see ka vanematele välismaal töötavate laste korral, keda ei ole omavalitsusel õnnestunud kätte saada.

Kütt rõhutas, et tegemist on tema enda idee ja ettepanekuga, mitte sotsiaalmisteeriumi ega Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ettepanekuga.

Kütt möönis, et kohe tekib eetiline küsimus näiteks inimeste kohta, kes ei saa tervisliku seisundi tõttu lapsi. Kuid ta oli arvamusel, et kui ideed selgitada, siis on see mõte kaalumist väärt ja tema hinnangul taskuks seoses kogu maksusüsteemi arendamisega selliseid teemasid arutada.

Seotud lood:

Kütt ei pea õigeks maksu seadmist 18. eluaastast, küll aga 30. eluaastast, mis on tema hinnangul loogiline iga, sest selleks ajaks on inimene enamasti õpingud lõpetanud ja ka töötab.

"Mina arvan, et inimesed on valmis panustama ka ise, kui nad teavad, kuhu see raha läheb," ütles Kütt. Tema sõnul on võimalik selgitada inimestele, et kui sul endal lapsi pole, saab panustada teiste laste kasvamisse, teadmisega, et selle eest on võimalik väärikalt vananeda.

Ta tõi näiteks, et fondi kogutav raha kuluks näiteks alusharidusele, et viimane aasta lasteaias enne kooli oleks kõigile lastele tasuta.

"Usun, et kui panustada lastesse, oleme me tugevam riik ka tulevikus," sõnas Kütt ja viitas sellele, et muidu pole võimalik sotsiaalseid garantiisid vananevale ühiskonnale tagada.

Küti hinnangul on praegu ebavõrdne olukord, et kui vanainimesel on vajadus hooldekodusse minna, siis on tema lastel kohustus neid kulusid katta, samas kui lastetute inimeste eest maksab hooldekoduteenuse eest osaliselt omavalitsus. See võiks tema sõnul olla ühtemoodi, sest praegu on suurem koormus lastega perel, kes esmalt on teinud kulutusi laste kasvatamiseks.