Ministeeriumiga kohut käiv tulevane haridusminister Ossinovski: minu jaoks on tegemist põhimõttelise küsimusega

Peatselt haridus- ja teadusministri toolile asuv Jevgeni Ossinovski kaebas  haridusministeeriumi tunamullu koolide üleminekut eestikeelsele õppele puudutavate dokumentide pärast kohtusse. Ossinovski sõnul tema ministriks asumine olukorda aga kuidagi ei muuda, sest küsimus on ministeeriumide praktikas dokumentide avaldamises laiemalt.

Delfi kirjutas juba mullu veebruari alguses, et riigikogu liige Jevgeni Ossinovski (SDE) on asunud halduskohtu kaudu haridus- ja teadusministeeriumiga võitlusesse, et saada kätte dokumendid, mis puudutavad koolide üleminekut eestikeelsele õppele ja mida ministeerium väidetavalt keeldus saadikule andmast. Ministeeriumi väitel oli tegemist aga töödokumentidega, mistõttu need ei kuulugi avalikustamisele.

Kohus tegi esialgse otsuse mullu aprillis ning jättis Ossinovski kaebuse haridus- ja teadusministeeriumi peale rahuldamata. Seejärel aga kaebas Ossinovski ministeeriumi uuesti kohtusse, kuid seekord ei nõudnud ta mitte dokumentide avaldamist (kuna neid enam lihtsalt ei olnud ministeeriumi väitel olemas), vaid hoopis kohtu õigusliku hinnangut sellisele praktikale, kus tähtsa ja pingeid tekitava küsimuse arutelude dokumendid ei ole avalikud. Viimane kohtuistung toimus selles küsimuses eile, 19. märtsil ning kohus teeb otsuse aprilli alguses.

Peagi ministritoolile asuva Ossinovski sõnul on see küsimus aga tema jaoks endiselt põhimõtteline, kuna ta loodab, et sellest saab pretsedent ka teiste ministeeriumide töös.

"Minu jaoks on see põhimõtteline küsimus olnud algusest peale, aga nüüd eriti, et kohus annaks hinnangu, et kas see ministeeriumi tegevus oli algusest peale seadustega kooskõlas või mitte. Selles mõttes, et see vaidlus ei ole seotud konkreetse isikuga, siin on põhimõtteline küsimus, et kas ministeeriumid võivad seda tüüpi andmeid mitte välja anda. Mina olen seda meelt, et selle tegevusega rikuti seadust ja kohus peaks andma sellele hinnangu, mis võiks tulevikus mõjutada teiste ministeeriumide praktikat selles küsimuses," ütles Ossinovski Delfile.

Kui aga keegi peaks küsima sarnaseid dokumente Ossinovski ministriks olemise aja jooksul, siis tulevase ministri sõnul ei näeks ta nende väljastamises probleemi.

"Loomulikult ma ei näe probleemi, just vastupidi, sellistes teemades, kus on ülekaalukas avalik huvi ja ühiskonnas teatud pinged, siis tuleks läheneda faktipõhiselt ja püüda maandada neid pingeid, mitte neid varjata," ütles Ossinovski.

Tulevane minister lisas ka, et kuigi need dokumendid, mida ta kohtu kaudu näha tahtis, sisaldasid toona kõige paremat analüüsi, siis tegelikult oleks praegu vaja läbi viia uus analüüs ja seda uus koalitsioon ka kavatseb teha.

"Me oleme täna allkirjastatud koalitsioonileppes ka kokku leppinud selles, et uus valitsus viib läbi objektiivse sisulise analüüsi igas koolis selle kohta, kuidas on see gümnaasiumireform on mõjutanud õpitulemusi. Kuna sel aastal lõpetab esimene lend gümnasiste, kes on eesti keele järgi õppinud, siis ongi õige aeg vaadata, kuidas see on mõjunud ja vastavalt sellele kaaluda, kas on siis vaja mingeid muudatusi sisse viia," lisas Ossinovski lõpetuseks.

Probleem Ossinovski ja ministeeriumi vahel sai alguse tunamullu novembris, kui Ossinovski soovis saada haridus- ja teadusministeeriumist dokumente, mis puudutasid vene koolide üleminekut eestikeelsele õppele. Saadiku sõnul hämmastas teda aga asjaolu, et mõningad dokumendid oli ministeerium kuulutanud konfidentsiaalseks ning temale kui riigi esindajale keelduti nende väljastamisest. Seega otsustas ta kohtusse pöörduda.

Ossinovski selgitas mullu Delfile, et kuna eesti keelele üleminek on nüüdseks kestnud üle aasta, siis soovis riigikogulane saada ministeeriumi esmaseid analüüse selle kohta, kuidas esimene aasta erinevates koolides kulges ning millised on tekkinud probleemid ja edulood. Lisaks üldisele ülevaatele soovis saadik aga saada ka konkreetseid koole, et neid seostada konkreetsete probleemidega.

Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva selgitas mullu Delfile, et tegemist oli tööprotsessiga ja mitte ametliku järelevalvega ning sellisel juhul jäävad need ministeeriumi töödokumentideks ning selline kokkulepe oli eelnevalt sõlmitud ka koolijuhtidega.