Ministeeriumide palgakuludel „rasvakihti" ei ole

Ministeeriumide pressiesindajad tunnistasid Delfile, et nende asutustes on kärped tehtud ja palgakuludest õhk välja lastud ning mingist „rasvakihist" rääkida ei saa.

Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna rääkis eile Delfile, et kärpeotsuste tegemisel tuleb lasta kõigepealt õhku välja riigi haldus- ja palgakuludest ning avalikus sektoris on selle koha peal rasvakiht alles.

"Kui valitsus otsustab, et ministeeriumid peavad täiendavalt kärpima, siis loomulikult tuleb need kokkuhoiu kohad leida ka meil. Samas juhime tähelepanu, et rahandusministeerium on juba 2009. aastal vähendanud personalikulusid 12,8 protsenti võrreldes möödunud aastaga. Samuti oleme pidanud 2008 II poolaastal koondama 65 ametikohta ja reaalselt 44 inimest, mistõttu tänastel töötajatel on tõusnud oluliselt nii töökoormus kui vastutus," selgitas rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak.

Rahandusministeeriumis oli 2008. aasta mai alguses 393 ametikohta ja 2009. aasta märtsi lõpu seisuga 326 ametikohta ning personalikulud vähenesid möödunud aastaga võrreldes 12,8 protsenti.

Välisministeerium vähendas tänavu oma teenistujate palku keskmiselt 7 protsenti ning töötajate arv vähenes 40 teenistuja võrra, seda eelkõige eelmise aasta lõpus eelarvekärbete tõttu toimunud koondamiste ja kokkuhoiumeetmete rakendamisega. Möödunud aastaa esimese kvartaliga võrreldes maksti töötasu vähem 860 600 krooni.

Sotsiaalministeerium vähendas 1. aprillist kõigi oma töötajate palka 7 protsendi võrra ning koondas aprilli alguses ka töötajaid.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et juba eelmise kärpe ajal vähendati reaalselt 7 protsendi võrra kõigi töötajate kuutöötasu. Esimeses kvartalis maksti töötasu välja 12 998 194 võrra vähem kui möödunud aastal samal ajal. „Siia juurde tahaks seda rõhutada, et kuupalka kärbiti kõigil ministeeriumi töötajatel 7 protsenti alates 1.märtsist, seega selle aasta esimeses kvartalis kajastub see kärbe ainult ühe kuu ulatuses. Tegelik kokkuhoid tuleks välja siis, kui võrrelda II kvartali summasid," selgitas pressiesindaja.

Kaitseministeeriumi palgafondi on vähendatud seoses negatiivse lisaeelarvega ning ministeerium on pressiesindaja sõnul rakendanud mitmeid kokkuhoiumeetmeid sh näiteks puhkusetoetuste ja ühekordsete toetuste kaotamine.

„Oluline küsimus ei ole täna mitte avaliku sektori töötaja palganumbris, vaid töö efektiivsuses ja kvaliteedis," rõhutas Varrak, lisades, et lõputult palgakulu vähendades hakkab kannatama nii töö kvaliteet kui kodanikele pakutavad teenused. „Täna tuleb pigem tõsiselt mõelda sellele, et ministeeriumid ja asutused kulutavad palju raha erinevatele hangetele ja tugiteenustele, mida oleks ressursside säästmiseks mõistlik tellida ühiselt," sõnas ta.