Eesti Päevaleht uuris kõigilt ministeeriumidelt ja riigikantseleilt, kui kaugel on nad nn krokodillide komisjonis kavandatud 8%-se tegevuskulude kärpega ning ilmselgelt eesootava ametnike koondamisega. Paraku käitub enamik valitsusasutustest jaanalinnu moel, peites vältimatu tegevuse asemel pea liiva alla.

Näiteks kaitseministeerium teatas juba, et koondamisi kavva ei võeta, viidates kärpekava eksisteerimatusele. “Kaitseministeeriumi eelarve piirnumbreid pole järgmiseks aastaks veel määratud,” sõnas nende esindaja, lisades, et põhjalikumalt vaadatakse üle vaid vabaks jäävate kohtade täitmise vajadus.

Koondamisi lubas kõigi vahenditega vältida ka siseministeerium. “Kuna valitsuskabineti arutelud alles käivad, pole mitte midagi otsustatud. Siseministeerium teeb kõik selleks, et inimesi ei tuleks koondada,” sõnas sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort. Välis- ning keskkonnaministeeriumis pole kokkuhoidu üldse veel arutatud. Ka nende esindajate sõnul on selle põhjuseks pooleliolev valitsuse arutelu.

Teised ministeeriumid möönavad, et on alustanud kokkuhoiu võimaluste otsimist, kuid kiireid otsuseid pole langetanud neist keegi. Haridusministeerium ja riigikantselei lubavad otsuseid augustiks. Rahandusministeerium aga suudab esindaja sõnul oma koosseisu ja tegevusülesannete jaotumise üle vaadata alles aasta lõpuks.

Põllumajandusministeeriumis on aga isegi täitmata ametikohad nii hinnas, et neid ei saa kohe kuidagi ära kaotada. “Meie koosseisus ei ole tänase päeva seisuga ühtegi ametikohta, kus ei oleks taga väga selged eesmärgid, tegevused ja ülesanded,” teatas nende esindaja. “Sellest kaalutlusest lähtuvalt hindame hetkel eelkõige täitmata ametikohtade mittetäitmise ja ka nende kaotamise võimalusi. Kuid ka siinjuures tuleb arvestada, et mõningaid ülesandeid ei ole võimalik ministeeriumil siis rahuldaval tasemel täita,” lisas ta.

Enamiku ministeeriumide lootusest päästa oma ametnikearmee andis aga aimu justiitsministeerium, kes erinevalt eelnimetatud riigiasutustest tunnistas, et esialgne kärpekava on kõigile allasutustele juba laiali jaotatud. “Kui realiseerub praegu rahandusministeeriumi poolt paika pandud eelarvepiirmäär, siis tuleb tõepoolest ka inimesi koondada,” teatas nende pressiesindaja, kuid viitas samuti eesolevatele läbirääkimistele.

Ainukesed ministeeriumid, kes ei püüdnud peituda valitsuse hajutatud kollektiivse vastutuse taha ning tunnistasid, et vältimatuks kokkuhoiuks on vaja ametnikke koondada, olid majandus- ning kultuuriministeerium.

Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas, et personalikulude kärpimisega tegeletakse tema alluvuses juba väga hoogsalt. “Oleme arutanud tegevuskulude kärpeid, sealhulgas personaliga seonduvat kokkuhoidu. Praeguse seisuga oleme koondanud ministeeriumi struktuurist kolm ametikohta ning oleme peatanud konkursid vabanenud töökohtadele, seega praegu teeme tööd vähendatud koosseisuga,” rääkis Jänes.

Majandusministeeriumi kantsler Marika Priske sõnas, et teab väga hästi riigil lasuvat kokkuhoiuvajadust. “Arvatavasti tuleb ka koondamisele mõelda ja praegu vaadatakse ringi, kas kõik ametikohad on täielikult koormatud,” ütles Priske.

Riigikantseleis hiljuti valminud 2007. aasta avaliku teenistuse aastaraamatu andmetel kiirenes mullu keskvalitsuse asutustes teenivate inimeste hulga kasv võrreldes 2006. aastaga uskumatud 357%. See tähendab, et ministeeriumides töötavate ametnike hulk kasvas 2007. aastal tervelt 225 inimese võrra; 2006. aastal oli kasv vaid 63 isikut.

Ühe aasta jooksul kasvas riiki haldavate ametnike kogukond tervelt keskmise Eesti ministeeriumi võrra. Kogu ametnike hulk suurenes 2006. aastaga võrreldes 7,6%. Kokku töötab sel aastal ministeeriumides ehk keskvalitsuses 3363 ametnikku.

Kui võtta jämedalt aluseks nn krokodillide komisjoni ettepanek vähendada ministeeriumide ja riigikantselei tegevus- ning personalikulusid 8%, siis peaksid need asutused enne 2009. aastat loobuma keskeltläbi sama paljudest ametnikest, kui nad 2007. aasta jooksul jõudsid tööle võtta ehk umbes kahest ja poolesajast inimesest.

Rahandusministeeriumi vastulause

30. juuni Eesti Päevalehe artiklites “Ametnike vastuseis kärbetele raiskab riigi raha” ning “Ministeeriumid on “krokodillide” kärpekava vastu” toodud faktides esinevad märkimisväärsed vead.

Erinevalt esikaane infokastis „Kallid ametnikud” toodust oli statistikaameti andmetel avaliku sektori keskmine palk 2007. aastal võrdne Eesti keskmise palgaga. Nii avaliku sektori kui Eesti keskmise palga suuruseks möödunud aastal oli 11 336 krooni.

Samas infokastis on väljatoodud nagu kaitseministeeriumi palgakasv 2008. aastal oleks 18 protsenti. Tegelikkuses kajastab see number lisaks ministeeriumile ka valitsemisala palgakasvu, sealhulgas kaitseväe palkade tõusmist. Kaitseministeeriumi palgakasv eraldi oli sel aastal planeeritud 3 protsenti väiksem möödunud aastast, mis jäi ministeeriumidest madalaimaks, teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja.

Ühtlasi tuleb märkida, et kasutatud rahandusministeeriumi avaliku sektori palgauuringus kajastuvad riigiasutuste möödunud aastal planeeritud kulutused 2008. aastaks. Praeguseks ajaks on toimunud muudatused ka näiteks 2008. aasta lisaeelarvest tulenevalt. Seetõttu ei ole möödunud aasta plaanide kajastamine reaalse olukorrana korrektne.

Neljandal leheküljel oleva artikli infokastis “Ametnikearmee paisub kiiresti” on kirjutatud: “Riigikantseleis hiljuti valminud 2007. aasta avaliku teenistuse aastaraamatu andmetel kiirenes mullu keskvalitsuse asutustes teenivate inimeste hulga kasv võrreldes 2006. aastaga uskumatud 357 protsenti.”

Sellist protsenti avaliku teenistuse aastaraamatus toodud ei ole. Ametnike arv ministeeriumides kasvas 2007. aasta jooksul 7,6 protsenti ehk 225 inimese võrra. Avaliku teenistuse aastaraamatu andmeil töötas Eesti 11 ministeeriumis 2006. aasta lõpus kokku 2947 ametnikku ning 2007. aasta lõpus 3172 ametnikku.

Samas infokastis on kirjutatud: “Kokku töötab sel aastal ministeeriumides ehk keskvalitsuses 3363 ametnikku.” Avaliku teenistuse aastaraamatu andmeil töötas Eesti 11 ministeeriumis 2007. aasta lõpus kokku 3172 ametnikku.

Ministeeriumid esitavad rahandusministeeriumile oma eelarveprojektid 25. juuliks. Need eelarveprojektid peavad endas sisaldama ka kokkuhoiuvajadustele vastavaid meetmeid.

Ajakirjanik Raimo Poomi kommentaar

Tänases Päevalehes ilmunud artiklites toodud faktides ei esine erinevalt rahandusministeeriumi ja riigikantselei arvatust mitte ühtegi olulist faktiviga. On kahju tõdeda, et riigikantselei ja ministeerium tegelevad märkimisväärses ulatuses avalikult esitatud faktide tagantjärge interpreteerimisega, keskendumata oma tööle korrektse ja asjaliku ning päevakohase info edastamise, töötlemise, kogumise ja avalikustamisega tegelemisel.

Näpuvea tõttu on esimese artikli infokasti sattunud “avaliku halduse” asemel “avalik sektor”. Tõepoolest oleks pidanud kasutama esimest, sest see kirjeldab kitsamalt keskvalitsuse asutuste palgataset.

Kuid ülejäänus eksivad pigem rahandusministeerium ja riigikantselei. Esiteks rahandusministeeriumi aprillikuise riigiasutuste ja ministeeriumite palgauuringu tabelid nimetavad kaitseministeeriumi palgakasvuks 18%.

Samuti pole ministeerium ja riigikantselei rahul aprillikuise palgauuringu kui sellise kasutamisega. Paraku uuemat uuringut pole tehtud ning mitte ükski ministeerium ei ole teatanud palkade vähendamisest oma haldusalas. Avalikkusel on võimalik tugineda vaid rahandusministeeriumi kõige hilisematele andmetele. Nende uuendamata jätmist ei saa lugeda Päevalehe probleemiks.

Lisaks heidetakse Päevalehele ette protsendiarvutuse tegemist, põhjusel, et seda pole viidatud allikas. Artiklis on selgelt kirjutatud, et esitatud fakt tugineb avaliku teenistuse aastaraamatu andmetele, mis vastab tõele. Andmeid on avalikkusele selgemaks esitamiseks töödeldud, mis ei ole vääritiesitamine, vaid kirjeldab korrektselt protsentides ametnike arvu kasvu kiirenemist.

Lisaks heidetakse ette vassimist ministeeriumis töötavate ametnike arvuga. Artiklis on selgelt arvatud ministeeriumite hulka ka riigikantselei, mis teenindab peaministrit ja valitsust tervikuna. Selle välja jätmine oleks põhjendamatu. Liites ministeeriumi ametnike arvule, riigikantsleis töötavate ametnike arvu, on tegemist õige ja faktilise numbriga, mis vastab tõele.